
Ida-Harjumaal oli kohaliku toidu päev Aegviidu ja Aruküla koolis, Kolga koolis ja lasteaias, Vihasoo õppekohas ja Loksal.
Põhja-Eesti toiduvõrgustiku ettevõtjad korraldasid oktoobris piirkonna mitmes koolis ja lasteaias kohaliku toidu tutvustuspäeva, mille üldpealkiri oli „Karaskist kamavahuni“.
Aktsioon toimus Leader-koostööprojekti „Põhja-Eesti paepealsed maitsed“ tegevusena. Augustis saatis projektijuht Eha Paas Põhja-Eesti toidupiirkonna ettevõtjatele, koolidele, lasteaedadele ja omavalitsustele üleskutse kaasa lüüa ning oma koolis või lasteaias korraldama paepealsete maitsete päeva.
„Mis võiks olla parem kui üks päev, mil kohalik toit jõuab päriselt laste lauale – koos lugude, maitsete, inimeste ja tegemise rõõmuga. Et lapsed tunneksid, kust meie toit tuleb, kes seda kasvatab ja valmistab ning millised lood ja traditsioonid on seotud me kohaliku toiduga. Päev peab olema nii praktiline kui ka hariv, et lapsed saaksid ise kaasa teha, maitsta, avastada ja teada saada,“ kirjutas ta.
Leader-projektist toetati korraldajaid kuni 500 euroga, neil tuli esitada taotlus koos selgituse ja kalkulatsiooniga.
„Tagasiside teeb rõõmu, paljud kiidavad. Väga hea meel on, et algatasime. Kohaliku toidu päevad olid Harjumaal ja Lääne-Virumaal kokku 16 kohas. Jätkuüritus tuleb veebruaris, et me riigi sünnipäeva tähistada koos laste ja kohalike maitsetega,“ kommenteeris Eha Paas.
Ta lisas, et koduleibade küpsetaja Kai Valdmann esitas taotluse hiljem ja toetust ei saanud, kuid tutvustas sellegipoolest Kolga lasteaialastele leivaküpsetamist.
Ka tõstis ta esile MTÜd Loksa Pärlid, mille liikmed kutsusid endale külla Loksa gümnaasiumi õpilased, teema oli Eesti ananass ehk kõrvits. Loksa lasteaias Õnnetriinu räägiti kartulitoitudest.
Kolga koolis ja lasteaias käis Lahemaa Toidulabor
Kuusalu valla Hara küla suvekohviku Maias Harakas perenaine Liliann Oja avas Kolga koolis 2.-4. klassile ning Kolga lasteaias Naerulindude ja Rõõmurullide rühmale üheks päevaks Lahemaa Toidulabori.
Lapsed said ette väikesed põlled, millele oli ette trükitud „Lahemaa Toidulabor“, ning silmaklapid. Lõhna ja maitse järgi tuli ära tunda erinevaid köögivilju, maitsetaimi, ka kukeseenepulbrit ning sooja kruubiputru, mahekanalihapalle, merilõhet, hakklihapalle Lahemaa Lihaveiselt, kõik kohalikust toorainest. Koos lastega valmistati odrahelveste, banaani ja riivitud porgandiga energiapalle.
„Kui lugesin üleskutset, tekkis toidulabori idee. Tahtsin teha suuremalt, et lastele oleks õpetlik ja huvitav. Tellisin põlled ja silmaklapid, pimetestideks topsid. Sellises mahus ei oleks kohaliku toidu päeva läbi viinud, kui poleks olnud projektitoetust. Ettevalmistused olid põhjalikud, nagu oleksin oma kohvikupäeva teinud,“ sõnas Liliann Oja ning arvas, et Lahemaa Toidulaborit võiks teha ka edaspidi. Kolga lasteaia õpetajad kiitsid, et kindlasti tuleks jätkata, kõigile meeldis ning ta on oodatud lasteaeda tagasi.
Vihasoo õppekohas küpsetati kala

Salmistu sadamas kohvikut Suits & Sool ning Tallinna teletornis restorani pidav Best Party Solutions OÜ korraldas Kolga kooli Vihasoo õppekohas päeva „Kala meie toidulaual“.
Ettevõtte projektijuht Vivika Kosk Kolga-Aablast rääkis, et Salmistul on kohvikus pakutud suitsukala ning sündis mõte, tutvustada ka lastele kodukandi merekalu: „Meie ettevõtte juht Rauno Arulo ja haldusjuht Marek Öösalu on Vihasoo külast. Kuna Marek on hobikalur, kutsusin appi ja mõtlesin välja, kuidas erinevaid kalu tutvustada. Marek rääkis lastele kõigepealt kalade elust, õpetas rookimist ja toiduvalmistamist. Salmistult tõime koolimaja ukse ette pop-up suitsuahju ja ka vokipanni, millega tegi krõbekala.“
Vivika Kosk märkis veel, et nägid Vihasoos, kui hästi õpilased ja õpetajad kuulasid ning osalesid, sellest tekkis idee arendada teemat edasi, et väärtustada kohalikku rannakultuuri, luua hariduslik formaat, mida pakkuda näiteks Kuusalu valla koolidele.
Arukülas ja Aegviidus
Aruküla koolis rääkis ajaloolane Margit Solo 8. klassi tüdrukutele Muinas-Eesti toidust, seejärel valmistati käsitööõpetaja Heidi Solo juhendamisel kamavahtu. Jahu tegemiseks röstiti eraldi kaera- ja odrakruupe, nisu, rukist, otra, hernest ja kanepit ning jahvatati. Kolmest eri jahust tehtud kamavahtu maitsesid tegijad ise, pakuti ka kooli kokkadele ja õpetajatele degusteerimiseks. Kuna kolmest kilost jahust jäi suurem osa alles, viidi see kooli kööki, et kokad saaksid edaspidi kooliperele kamavahtu teha.
„Kooli menüüs on kama sageli, nüüd saavad kokad meie tehtud jahust valmistada eri maitsetega,“ sõnas Heidi Solo.

Aegviidu koolis käisid teemapäeva „Juurte juurde“ raames 4. klassi õpilased Pillapalus Põrgupõhja talus, kus Ella Marie Merle Kari juhendamisel kaevati võilillejuuri, söödi nõgeseseemneid ja puhastati tammetõrusid. Mini-pannkookide juurde valmistati õuntest ja kibuvitsamarjadest moosi. Kirju Koera kohvikus õppis 5. klass Laura Nirgi juhendamisel valmistama toortatraleiba.







