MTÜd vajavad püsivabatahtlikke

497
Ingeldrin Aug

INGELDRIN AUG,
Anija valla arendusjuht

Hiljuti valmis vabatahtlikus tegevuses osalemise värske uuring, mis näitab, et viimase 5 aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud. Samal ajal tunnevad organisatsioonid puudust püsivabatahtlikest, neist, kes tegutseksid ühenduse juures korrapäraselt ja pikema aja jooksul.

Tuntakse puudust vabatahtlikest, kellele saaks delegeerida mõne organisatsiooni kestva ja korduva tegevuse ning soovitavalt ka sellega seonduva vastutuse, et oleks tagatud järjepidevus. Näiteks külaselts otsib endale vabatahtlikke, kes oleksid valmis regulaarset külakino näitama ning võimelised korraldama sellega seonduva logistika- ja turundustegevuse. Vabatahtlik päästeselts otsib neid, kes oleksid valmis püsivalt tegema ennetustööd ja reageerima väljakutsetele, sest selleks vajalikud oskused ja kogemused on eeldus, et tööd turvalisuse tagamisel saaks teha professionaalselt.

Lähiaastate suurim risk seisneb seega selles, et Eesti MTÜde vajadused ja valmisolek vabatahtlikke kaasata on vastuolus elanike ootuste ja võimalustega vabatahtlikuna tegutseda. Meie aja needus on kiire elutempo – hommikul kohvi valmistades on peas juba tööl ootavad tegemised. Tööl olles olete mõtetega lõunal. Lõuna jääb vahele, sest on kiire.

Lõuna möödudes mõtisklete, kuidas jõuda õigeks ajaks lasteaeda lastele järele. Lasteaiast koju sõites peate peas plaani pesu pesemisest, õhtusöögi valmistamisest. Kodus on peas homsed töised tegemised ja nii edasi. Kuhu paigutada veel vabatahtlik töö? Seda enam, kui oodatakse püsivust koos vastutuse võtmisega, mitte vaid ühel korral aastas talgupäeval.

Vabatahtlik tegevus eeldab ühe kõige kallima ressursi, aja, lisaks energia ja oskuste pakkumist vabast tahtest ja ilma rahalist või materiaalset tasu saamata. Avalikes huvides ja ühiskonna heaks tegutsevad vabatahtlikuna tõenäolisemalt inimesed, kelle teadlikkus sellest on suurem ja kes on selle mõju enda jaoks lahti mõtestanud. Panustama satuvad pigem need, kes väärtustavad kõrgemalt vabatahtliku tegevuse mõju ühiskonnale ning saavad aru, et ühiskonna heaolu põhineb me kõigi jagatud vastutustundel.

Suuremat tähelepanu vajab ka tööandjate valmisoleku suurendamine vabatahtlikkuse toetamisel. See võib olla toetav suhtumine fakti, et töötaja osaleb vabatahtlikus tegevuses, kuid ka tööandja valmisolek olukorraks, et töötaja abi vabatahtlikuna võib mõnikord olla vaja tööajal. Räägitud on sellestki, et vaadata üle seadusloome ja tekitada vabatahtlikele lisahüved, mis motiveeriksid vabatahtlikku tööd tegema. Samuti tuleks luua mehhanism, mis toetaks ettevõtteid, kus töötavad vabatahtlikud, ja ettevõtteid, kes toetavad vabatahtlikkust.

Muutumas on viisid, kuidas vabatahtlikuna tegutsetakse, kuidas organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikkust mõistavad ja mõtestavad. Seetõttu tuleb vabatahtlikke kaasavatel ühingutel ja valdkonna otsustajatel-riigijuhtidel pöörata tähelepanu pigem vabatahtlikke kaasavate ühingute toetamisele muutustega toimetulekul ja ettevõtjate seas vabatahtliku töö tegemise väärtustamisele.