KALLE LAANET, endine siseminister, Keskerakond
Viimasel ajal on ühiskonnas üsna palju ja kõva häälega räägitud lähisuhtevägivallast ja sellest, kui palju inimesi on langenud selle ohvriks.
Eestis kehtivad õigusaktid ei taga piisavat kaitset lähisuhete vägivalla ohvritele. Lisaks selgub statistikaameti tehtud uuringust kurb tõsiasi, et viimasel aastal on meil 95 000 täiskasvanud inimest sellega kokku puutunud.
Siinkohal on kaks probleemi. Esiteks ei julge ohver pöörduda abisaamiseks õiguskaitseorganite poole. Teiseks pole meie ühiskond suhtunud perevägivalda täie tõsidusega. Lähenemiskeelu tagamiseks puuduvad Eestis ka praktilised turvameetmed, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul seda rakendatud vaid 40 juhul.
Justiitsministeeriumi põhjaliku uuringu tulemused näitavad, et ajutise lähenemiskeelu rikkumise korral ei järgne karistust, mistõttu osapooled ei suhtu keelu tingimustest kinnipidamisse tõsiselt. Uuringus rõhutatakse, et tegelikkuses puudub ülevaade ajutise lähenemiskeelu rikkumiste ulatusest, kuna politseid alati neist ei teavitata. Selle üks põhjusi on uuringu andmetel just see, et ajutise lähenemiskeelu rikkumisega ei kaasne kahtlustatava jaoks mingeid tagajärgi.
Siinkohal võime õppida naaberriigilt Soomelt, kus saab lähenemiskeeldu taotleda nii kohtus kui politseis. Koheselt jõustuva ajutise lähenemiskeelu võib väljastada prokurör või politseinik, kellel on õigus teda vahistada. Niinimetatud pere-sisest lähenemiskeeldu rakendab kõige sagedamini politsei ja vajadusel võetakse vägivallatseja ka vahi alla. Veelgi enam sellise lähenemiskeelu all olev isik peab lahkuma pere elukohast ja ei tohi sinna tagasi pöörduda. Samuti ei tohi ta kohtuda ega suhelda, jälitada ega jälgida kaitstud isikut. Lisatingimusena võidakse keelata ka ühise eluaseme läheduses viibimine. Soomes karistatakse keelu rikkumise eest rahatrahvi või kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.
Eestis on selleni veel pikk maa käia, kuid esimene samm on astutud. Riigikogus läbis esimese lugemise perevägivalla ohvreid kaitsev eelnõu.
Kehtivas korras on vaja muuta lähenemiskeelu täitmise kontroll võimalikuks, kasutades selleks elektroonilist valvet ehk nn jalavõru. Siiani on seda kasutatud vaid ennetähtaegselt vabastatud vangide osas.
Lähisuhetevägivald on olnud ühiskonnas justkui tabuteema, kuid tänu ajakirjanduse ja paljude ühenduste teavitustööle on hakatud sellest enam rääkima ja lahendusi otsima. Meenutame siinkohal ETV heategevusprogrammi Jõulutunnel, mille vahendusel annetas ligi 29 tuhat kõnet teinud televaatajat üle 1,5 miljonit krooni just Eesti üheksa naiste varjupaiga toetuseks. Enam pole valehäbi, mis annab ka kannatanutele enam julgust abi otsida ja pöörduda nii varjupaikade kui ka ametivõimude poole. Kui siiani ei andnud seadused võimalusi tagada piisavat kaitset, siis nüüd on seadusandja teinud esimese sammu seaduse loomisel.
