Anija vallavalitsus kaotas halduskohtus õpetajale

1467

Kehra gümnaasiumi õpetaja kaebas riigi kohtusse ja sai võidu.

Kehra kooli kehalise kasvatuse õpetaja Mirjam Tinno taotles möödunud aastal Anija vallalt õppelaenu hüvitamist. Vallavalitsus taotlust ei rahuldanud, kuna Riigikogu otsusega muudeti laenu tagasimaksmise korda. See sätestas, et õppelaen hüvitatakse vaid siis, kui taotleja on töötanud 1. juuliks 2009 riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses vähemalt 12 kuud. Mirjam Tinnol oli avalduse esitamise hetkel aastasest tööstaažist puudu poolteist kuud.

Õpetaja ei olnud otsusega rahul ning pöördus Tallinna halduskohtusse, kus tema kaebus rahuldati. Anija vallavalitsusele tähendab see, et õpetaja õppelaen tuleb hüvitada.

Mirjam Tinno rääkis Sõnumitoojale, et tal on võidu üle hea meel, kuid kurb on see, et otsus ei laiene teistele inimestele, kes on samas olukorras. Õpetaja sõnul oli see kohtusse mineku suurem eesmärk. Küsimusele, miks kohtusse mindi kohaliku omavalitsuse, mitte riigi vastu, vastas ta: „Vald on riigi ja minu vahel. Loodan, et vald pöördub riigi poole. Ehk siis hakatakse seadust uurima ning muutma või kohandama.“

Anija vallavanem Tiit Tammaru teatas, et praegu ei otsusta vallavalitsus midagi. Esmalt tutvutakse põhjalikult kohtuotsusega ning seejärel otsustatakse, kas vallavalitsus kaebab otsuse edasi või mitte.

Mirjam Tinno astus 2002. aastal Tallinna Ülikooli ning asus õppima kehakultuuri eriala. Sarnaselt paljudele tolle aja üliõpilastele võttis ta õppelaenu, kokku neljal korral, mille kogusumma oli 69 500 krooni. 2005. aastal jätkas ta õpinguid sooviga saada õpetajaks. Ülikooli lõpetas ta suvel kolm aastat hiljem. 2008. aasta sügisel asus Mirjam Tinno tööle Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana. Seal töötab ta siiani.

2003. aastal jõustus õppetoetuste ja õppelaenu seadus, mille kohaselt kustutab riik õppelaenu tagasimaksmata osa, juhul kui üliõpilane asub tööle avalikus sektoris. 2009. aastal võttis Riigikogu vastu teise lisaeelarve, millega seoses muudeti õppelaenu kustutamise korda. See tähendab, et alates möödunud aasta 1. juulist ei hüvita riik õppelaenu neile, kes ei täida selle tagasimaksmise tingimusi. Nende hulgas on nõuded, et isik on töötanud vähemalt 12 kuud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses, töötab seal jätkuvalt ning on teinud avalduse õppelaenu kustutamise kohta oma tööandjale.

Vastavasisulise avalduse esitas Mirjam Tinno möödunud aasta juunis Anija vallavalitsusele. Tema õppelaenu oleks pidanud hakkama kustutama 2009 augustist. Kuid augustis sai ta vastuse, et vallavalitsus keeldus õppelaenu hüvitamisest.

Vallavanem Tiit Tammaru selgitas Sõnumitoojale, et rahandusministeeriumile saadeti taotlus õppelaenu kustutamiseks. Sellest aga keelduti, kuna Mirjam Tinnol oli 1. juulist kehtima hakanud tagasimaksmise korra tingimustest üks täitmata – ta ei olnud koolis töötanud 12 kuud.

Tallinna halduskohus otsustas 27. jaanuaril 2010, et 12-kuulise tööstaaži täitmine enne avalduse esitamist ei olnud vajalik. Kohus leidis, et Anija vallavalitsusel tuleb kustutada Mirjam Tinno õppelaenu põhiosa. Aasta jooksul kustutatakse õppelaenust maksimaalselt üks viiendik ehk Kehra kooli õpetaja puhul 13 900 krooni.