JAAN ÕUNAPUU, Riigikogu liige, SDE
2010. aasta oli suur digipöörde aasta. Valitsus maalis võrratuid pilte uuest ajastust, kus inimesed saavad oma telerile oluliselt parema pildi- ja helikvaliteedi ning näevad senisest rohkem tasuta kanaleid. Kõike seda toetas massiivne reklaamikampaania. Mais jõudis teleekraanidele suurejooneline „Suur digiõhtu“, kus erinevad eksperdid ja ka majandusminister Juhan Parts digitelevisiooni voorusi kiitsid.
Sellele vaatamata oli rahva seas küllaga segadust ja teadmatust. Ähvardas ju paljusid televaatajaid teleri tummaks ja pildituks jäämine. Niiöelda riskirühmaks peeti toona maainimesi ja pensionäre, kes kasutasid analoog-TV saatjate teenuseid.
Ja nii pidigi pea 75000 peret ostma 1000 krooni ringis maksva digiboksi, mis tähendas paljudele arvestatavat väljaminekut. Vastukaaluks lubati inimestele kõrgel riiklikul tasemel, et nad saavad tasuta vaadata viit kodumaist telekanalit.
1. juuli varahommikul täitus kaks aastat päevast, mil kõik Eesti telesaatjad lõpetasid analoog-TV edastamise. Vaatamata uuele digiboksile oli telepilt sageli säbruline või ei saadud esialgu telerit üldse käima. Tasapisi kvaliteet paranes ja ka inimesed kohanesid. Veel 2010. aasta septembris visati õhku lootus, et digi-TV toob vabalevisse lisakanaleid ja ka uusi investeeringuid, mis aga paraku ei täitunud. Kanal 11 läks õige varsti maksuliseks, samas tuli Tallinna TV vabalevisse juurde.
Tänavu kevadel käisid TV3 ja Kanal 2 välja hoiatuse, et võivad juba 1. juulist vabalevist lahkuda, mis külvas üleüldist ärevust. Meenutan siinkohal, et vabalevist lahkumise teema oli päevakorral ka eelmisel suvel. Digilevile üleminekuga saavutasid erakanalid hinnanguliselt 2,2 miljonit euro suuruse rahalise kokkuhoiu, millest suurema osa andis vabanemine litsentsitasust.
Ülimalt teravale probleemile asus mais lahendust otsima ka riigikogu. Parlamendi majanduskomisjonis toimunud arutelu erakanalite, kaabellevi operaatorite, majandus-ja kultuuriministeeriumi ametnikega head tulemust ei andnud.
Pooliku lahenduse pakub välja ka kiirkorras valminud ja riigikogus esimese lugemise läbinud elektroonilise side seaduse täiendus. Eelnõu ei sunni erakanaleid vabalevis olema – nad on vabad ärilistel kaalutlustel sealt lahkuma või üldse oma tegevuse lõpetama. Samas kehtestab ta kaabellevi operaatoritele tasu maksmise kohustuse, mis tekitab neile lisakulusid ja mistõttu kardetavasti tõusevad tarbijate jaoks telepakettide hinnad. Osa operaatoritest leiab, et sisuliselt on kavas kehtestada telerimaks kaabellevi vaatajatele, mis ei lähe aga kokku võrdse kohtlemise põhimõttega.
Eelnõu menetlemine jätkub riigikogus sügisel.
Teadmatus tuleviku ees tekitab televaatajates nõutust ja kartust, et nad saavad taaskord petetud. Valitsuse kohus on lahendada tekkinud vastasseis nii, et inimesed ei kannataks. Kui eratelekanalid peaksid oma ähvarduse ellu viima, on petta saanud tuhanded peab olema õigus meedia mitmekesisusele.
