Teeme Anija valla roheliseks!

114
FARIŠTAMO ELLER, Anija valla elanik, MTÜ Puhas Ring juhatuse liige

Eestimaa Looduse Fondi ekspert Joonas Plaan kirjutas Postimehes, et kätte jõudnud antropotseen ehk inimese ajastu tähendab, et inimene kujundab loodust ümber kiiremini, kui loodus suudab taastuda. Inimeste ajastul on tema sõnul teinegi tähendus – ainult meie saame midagi muuta ja aeg on vastutada.

Vastutusest tahangi rääkida. Alati võib mõelda ja öelda, et riik, vald, linn, „keegi teine“ peab võimaldama kõik õiged elamisviisid – keskkonda hoidma, sellest rääkima, tähelepanu juhtima, üles kutsuma, informeerima. Aga ostuotsused teeme ikka ise, valime elustiili, võtame üles jututeemad. Seetõttu tuleb õppida ka vastutama, kitsaskohti näha, kätte võtta ning korda ja ära teha. Tuleb luua kõigi võimalike poliitiliste ja inimlike tagasilöökide kiuste loodussõbralik ja keskkonda hoidev elu.

Lääne-Harju vald on härjal sarvist haaranud, asunud looma ja ellu rakendama rohelisel mõtteviisil põhinevat elu- ja töökeskkonna mudelit. Nende ideaal on luua puhas, nutikaid lahendusi kasutav, loodus- ja inimsõbralik keskkond, seda ka teistele õpetada. Oma algatust nimetavad nad Roheliseks vallaks. Algatajad on elanikud, ligi 20liikmeline aktiivgrupp tegutseb õhinapõhiselt. Kogukond on võtnud eesmärgiks muuta kodukoht Eesti esimeseks roheliseks vallaks. Nende ideega on juba kaasa tulnud teaduspargid, Eesti suurimate kodanikualgatuste eestvedajad – Teeme Ära, teadlased ja vallavalitsus eesotsas vallavanemaga. Kõik sai alguse inimeste soovist midagi muuta ja vastutuse võtmisest muutuse elluviimiseks.

Möödunud nädalal korraldasid nad Rohelise valla inspiratsiooniseminari, mille avakõneleja ja arutelu panelist oli president Kersti Kaljulaid. Seminariga loodetakse panna alus omavalitsuste koostööle roheliste valikute elluviimisel. Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat tunnistas idee ambitsioonikust, kuid ta mõistab, et kliimamuutused ei lähe meist mööda ning peame seetõttu varem või hiljem seisma oma elukeskkonna ja tervise eest. Seetõttu otsustasid nad astuda esimese sammu ning hakata arendama võimalikult terviklikku ja läbimõeldud mudelit, kus nii omavalitsus, elanikud kui ka ettevõtjad teadlikult väärtustavad keskkonda ja jätkusuutlikku elukorraldust.

Seminaril rõhutati iga valla erilisust ja kogukonna olulisust tervikliku jätkusuutliku elukorralduse loomisel. Kõige olulisem on uurida, mida väärtustavad elanikud, sealt saab edasi liikuda võttes arvesse elusloodust meie ümber. Kindlasti tuleb hõlmata haridusasutusi, kohalikke ettevõtteid ja kogukonda. Rohelise valla eesmärgid ei ole mu meelest niivõrd keerulised, kuivõrd oluline on tahe ja pealehakkamine. Tuleb teha esimene samm.

Nagu ka president Kersti Kaljulaid oma kõnes rõhutas, lahendused ja tehnoloogiad on olemas, vaja on fookuse muutust majanduskeskselt keskkonnakesksele mõtlemisele. Sest nagu näitavad kujundlikud sotsiaalmeedia meemid – rahast ei ole palju kasu, kui ei ole õhku, mida hingata ega vett, mida juua.

Mis on kogu sel jutul meiega tegemist? Teeme ka! Mõtleme, mida elukeskkonnas väärtustame, keskendume lahenduste leidmisele ja hakkame pihta. Üks samm korraga. Vastutame selle eest, millises keskkonnas elame.