TANEL TALVE, kandideerisite Anija Ühenduse nimekirjas esimest korda ning osutusite 125 häälega valituks. Oli see oodatud tulemus?
„Ei osanud midagi oodata ega prognoosida. Kuna ei ole varem kandideerinud, polnud võrdlusmomenti. On hea meel, et nii palju inimesi mind usaldas. Valimismöllu väsimus on üle läinud ning mulle jõudis kohale, et saavutasime oma valimisnimekirjaga ikka väga hea tulemuse.
Enne valimisi polnud muidugi lihtne, kuid alles nüüd algab tõsine töö. Nägime oma nimekirjaga vaeva, korraldasime vallaelanikele kohtumisi ja koosolekuid, mille käigus tutvusime paljude huvitavate inimestega.“
Olete kaua aega Voose külaelus aktiivselt osalenud, miks otsustasite seekord kandideerida?
„Arvan, et minu jaoks oli aeg nüüd küps. Volikogutöö vajab elukogemust ja arusaamist, mis nõuab aega. Mulle ei istunud senises vallajuhtimises suhtumine, et kui lähed vallavalitsusse, siis ei pruugi sealt abi saada. Sellise suhtumise muutmine ei nõua raha ega investeeringuid, muuta saab täiesti tasuta.“
Anija Ühenduse nimekirjas oli inimesi eri küladest ja elualadelt. Mis neid inimesi ühendab?
„Anija Ühenduse valimisliit on kirju ja lai. 17 kandidaadi hulgas oli inimesi näiteks Kehrast, Pikvalt, Anijalt, Kõrvemaalt. Kõik nad on oma kogukondades tublid ja töökad ning on koos suutelised suurteks saavutusteks.
Kehras oli vanaproua, kellele läksime Anija Ühenduse kambaga appi. Proual on aia ääres suured kastanipuud. Sügisel riisus ta lehed kokku, aga panna polnud neid kusagile. Vallavalitsusest öeldi, et on eramaja ja nemad ei saa aidata. Läksime ja viisime need lehed ise tema juurest ära. Vaja oli vaid ettevõtlikkust.“
Kampaaniaperioodil olite just teie paljude ideede autor. Kas mõni jäi ka teostamata?
„Ideid oli tegelikult veel rohkem, mõned ettevõtmised jäid ilma pärast ära. Näiteks apelsinide jagamise ajal oli plaanis veidi ka õhusõitu teha. Minus on säilinud seda, mida tahab lihtne inimene. Ma pole veel muutunud professionaalseks poliitikuks.“
Milline on teie isiklik side Voose külaga?
„Mu vanaema on Voose külas sündinud. Suve alguses toodi mind vendadega maale ning augustis tuldi järele. Nii seal vahvas kohas looduse keskel oma suved veetsin.
Kuigi vaba aega on nüüd vähem, lähen igal vabal hetkel maale tagasi. Nii pikalt järjest nagu lapsepõlves pole enam võimalik maal olla. Elan Voosel küll poole kohaga, aga külaelu edendamine on mulle oluline.“
Kuulute 2006. aastal asutatud Voose külaseltsi juhatusse, mis teil seltsiga plaanis on?
„Liitusin, et elu ikka paremaks läheks ja õitseks. Oleme suutnud inimestel silmad särama panna ja elu on aktiivne. Mu südameasi on arendada Voosel turismi. Õpin seda Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ning olen suutnud sealsetes tuttavates Voose vastu huvi tekitada. Kui juba võõrad vaimustuvad, siis järelikult on kohas midagi erilist.
Suuri projekte on meil aga veel. Jätkuvalt on plaanis luua rootsiaegsesse kõrtsihoonesse haridus- ja ajalookeskus, mille sisulise poole eest hoolitseb Mart Laar. Ootame EASi järgmist rahastusperioodi, aga ei istu me käed rüpes. Seni oleme Voosel korraldanud ekskursioone tasuta, nüüd tahame neid teha raha eest, et turismi edendada. Kui hariduskeskuse rahastus on kindel ja tööd pihta hakkavad, pole mul muud võimalust, kui püsivalt Voosele elama jääda. Nii suurt projekti kaugtööna ei juhi.“
Olete Kanal 2 uudistesaate „Reporter“ juht, kuidas jõuate õhtuse teletöö kõrvalt volikogu istungitele?
„Teletööd ma igatahes jätta ei kavatse. Üks ei sega teist. Mul on üsna vaba graafik ning jõuan vallavolikogu istungitele. Kindlasti ei taha ma piirduda ainult ametlike tööülesannetega, vaid hoida jätkuvalt kätt kohaliku elu pulsil.“
