Taastuv majanduskasv toetab abivajajaid

744


KEIT PENTUS, Riigikogu aseesimees, Reformierakond

Rängale, kogu maailma räsinud majanduskriisile reageeris Eesti eelmisel aastal kiirelt. Riigieelarve positsioone korrigeeriti parlamendis kokku 20 miljardi võrra.
Avaliku sektori igapäevased kulud tõmmati kokku. Olukorras, kus erasektori investeerimisvõime ja –soov oli halvenenud majandussituatsioonis tagasihoidlik, suurendas riik omapoolseid investeeringuid väga suures mahus. Ka järgmisel aastal investeerib riik üle 16 miljardi krooni – uute teede ehitus, koolide, päästedepoode, tervishoiuasutuste renoveerimine on otsene tugi töökohtade säilimisele ja tekkimisele.

Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses 4,7%. Majanduskasvu vedav eksportkäive jõudis septembris kahe aasta kõrgeimale tasemele, aasta taguse ajaga võrreldes kasvas eksport 2010. aasta septembris 40%. Ligi kaks ja pool aastat kestnud jaemüügi langus pöördus kaks kuud tagasi samuti esmakordselt väikesele tõusule.

Need kõik on ettevaatlikud märgid sellest, et majandus­kriis hakkab selja taha jääma. Eelarvesse laekuv maksuraha andis parlamendile võimaluse teha 2011. aasta riigieelarve puhul kõrge investeeringute taseme hoidmise kõrval veel ühe olulise otsuse – toimetulekupiir, mis oli ilmselgelt ajale jalgu jäänud, tõuseb 2011. aastal 20% võrra.

Toimetulekupiiri tõstmine on oluline nende inimeste jaoks, kelle majanduslik seis on kõige raskem, kes on hetkel kõige tundlikumad.

Lihtsustatult lahti seletades – toimetulekupiir on summa, mis peab inimesele kätte jääma peale seda, kui ta on tasunud eluasemega seotud kulud, sealhulgas kütte-, elektri- ja veearve. Alates 1. jaanuarist 2011 on summa, mis näiteks ühe vanema ja ühe lapsega peres pärast eluasemega seotud kulude mahaarvamist kätte peab jääma 2160 krooni. Kui kätte jääv summa on väiksem, on inimesel õigus toimetulekupiirist allapoole jäävat summat kompenseerivale toimetulekutoetusele.

Kindlasti on neid, kes on ka toimetulekupiiri tõstmise otsuse peale rahulolematud. Kuid riigi rahakotiraudadega on juba kord nii, et kulutada pole kunagi võimalik rohkem, kui maksumaksjad sinna rahakotti raha toonud on. Seda viimast tahaks muide meenutada sellele ühele poliitikule, kes hiljuti korraldas suurejoonelise kampaania kiirnuudlitest ja teest toitumisest. Poliitikute nälgimine Eestit edasi ei aita. Uusi töökohti ei loo. Pigem on selline näidend abivajajate suhtes samamoodi solvav nagu solvab töötuid nende kutsumine külma ilmaga pikkadesse järjekordadesse, et hiljem “efektseid” pilte poliitilistes kampaaniates kasutada.

Järgmise aasta eelarvega kasvav toimetulekupiir on hea näide kahest asjast. Esiteks  – tegu on võimuliidu ja opositsiooni hea koostöö tulemusel sündinud otsusega. Ja teiseks – kui üks minister on nii järjekindel, kui sotsiaalminister Hanno Pevkur toimetulekupiiri tõstmise vajaduse põhjendamisel oli, on võimalik keeruliste aegade kiuste olulisi ja õigeid otsuseid teha. Korras riigirahandus, soodsad ja lihtsad võimalused ettevõtlusega tegelemiseks ja töökohtade loomiseks toetavad majanduse uut kasvu.