Kehra Välja tänava uuest katlamajast hakkab toasooja saama tuleval kevadel. Ettevõte uuendab katlamajad ka Arukülas ja Raasikul.
Jaanuaris algas Kehras Välja tänaval, automaattankla ja OÜ A. Urva autoremonditöökoja vahelisel alal uue puiduhakke katlamaja ehitus. Katlamaja rajab 2019. aasta kevadest järgmised 12 aastat Kehras toasooja pakkuv osaühing SW Energia.
„Uue suure katlamaja ehitamisel on tavaline, et kõigepealt paigaldatakse katlad ning hiljem ehitatakse neile maja ümber,“ ütles SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev.
Katlamaja peaks valmima novembris ning ettevõte loodab sellele kasutusloa saada veel enne käesoleva aasta lõppu. SW Energial on kohustus hakata Kehras sooja tootma tuleva aasta aprillist.
Maja ümber katelde
Kehrasse uue katlamaja ehitamist hakati kavandama rohkem kui kaks aastat tagasi, kuna praegune on amortiseerunud ning selle võimsusest enam ei piisa. Kaugkütteseadus määrab – kui tekib vajadus uute tootmisvõimsuste järele ja kirjalikult on soovi avaldanud mitu ettevõtjat, korraldab võrguettevõtja konkursi. 2015. aastal korraldaski praegune soojatootja, vallale kuuluv OÜ Velko AV, konkursi soojuse ostmiseks Kehra kaugküttepiirkonnas. Konkursi võitis OÜ SW Energia, kes pakkus Velko AVst 50 senti madalamat soojatootmise hinda. Konkursi võitjana sai SW Energia kohustuse ehitada kolme aasta jooksul Kehrasse uus katlamaja ning pakkuda 12 aastat toasooja piirhinnaga 39.50 eurot/MWh.
Uut hakkeküttel katlamaja ehitab OÜ Märja Monte, kes on Vadim Nogtevi hinnangul katlamajade ehituskogemuste poolest Eestis tipptegija. Kehra katlamaja rajamine maksab 2,3 miljonit eurot. Poole summast eraldas KIK ELi Ühtekuuluvusfondi toetusrahast.
„Nii suure tootmismahuga uue katlamaja ehitamine on ettevõtte jaoks esmakordne, enam-vähem sama suur projekt lõppes veebruaris Türil, kus valmisid üheaegselt kaks eraldiseisvat katlamaja,“ lausus SW Energia arendusjuht.
Kui Kehra praeguses katlamajas on 5 MW hakkepuidukatel, siis uude katlamajja paigaldatakse kaks katelt, mille koguvõimsus on 5MW, veel 1megavatine suitsugaaside pesur, mis suunab suitsugaasi jääkenergia tagasi küttevõrku: „Peale selle paigaldame reservi 6MW võimsusega põlevkiviõlikatla, mis katab vajadusel kogu puidukatlast tuleva energia.“
Vadim Nogtev selgitas, et reservkatelt tavalise Eesti talve korral tööle panema ei pea, vaid siis, kui on väga krõbe pakane või juhul, kui puiduhakke kateldega peaks juhtuma avarii. Reservkatel võetakse kasutusele ka juhul, kui Kehrasse tuleb uusi tarbijaid ning piirkonna igapäevane soojavajadus ületab 5MW.
Kuna üks katel on väga suur, umbes 4 meetrit kõrge, tuuakse see märtsis kohale osadena ning tõstetakse kraanaga paika. Alles seejärel ehitatakse katelde ümber sandwich-plekist maja.
„Nii on oluliselt lihtsam. Türil meil lõppes analoogne projekt, seal tuli katlamajal võtta katus maha, et katlad saaks sisse tõsta,“ lausus arendusjuht.
Ta kinnitas, et uus katlamaja hakkab olema puhas nagu kontorihoone, mingit kära ja müra ei tekita. Ka hakkeladu hakkab olema kinnises ruumis, katlamajaga samas hoones. Vadim Nogtev rääkis, et hake viiakse kohale spetsiaalsete autodega, ladustatakse garaažiuste kaudu. See on ka ainus mehitatud töö, kõik ülejäänu on täisautomaatne: „Hakkelao põhjas on hoovad, mis tõmbavad hakke tigude peale, need omakorda juhivad hakke katlasse. Automaatika jälgib, et kütust tuleks alati peale piisavas koguses – kui tarbimine suureneb, suureneb ka katlasse minev kütuse kogus.“
Igapäevaselt ei hakka Kehra katlamajas olema ühtegi töötajat, kuid ööpäevaringselt on valves hooldustehnik, kes tuleb vajadusel kohale, kui on vaja midagi käsitsi korda teha või seadistada.
Toasoe uuest katlamajast aasta pärast
Uus katlamaja peab hakkama sooja tootma järgmise aasta aprillist, kuid SW Energia loodab, et seda saab hakata tegema varem. Sooja piirhind on küll 39.50 eurot/MWh, kuid sellele lisandub võrgutasu. Võrguettevõtteks ehk Kehra soojatrasside omanikuks jääb endiselt Velko AV. Kui praegu maksab toasoe Kehras 47 eurot/MWh, siis Velko AV energeetikajuhi Indrek Laaneveeri hinnangul see tuleval aastal kindlasti tõuseb. Kui palju, ei osanud ta veel prognoosida, sest võrgutasu hinna kujundamine veel käib, pärast seda tuleb ka võrgutasu kooskõlastada konkurentsiametiga.
Vadim Nogtev märkis, et sooja hinda mõjutavad nii toorainehind kui tootmiskulud – kui hakkepuidu hind turul langeb või odavnevad tootmiskulud, võib soojahind langeda kehtestatud piirhinnast madalamale: „Hakkekütus on kõige turvalisem valik, seda on Eestis piisavalt, hind on oluliselt stabiilsem, võrreldes teiste kütuseliikidega. Meil on masinad, millega teeme ostetud toorainest katlamajadesse hakke.“
Raasiku vallas ehitushanked
SW Energia on Raasiku vallas soojatootja alates 2016. aastast. Ettevõtte hallata on kogu Raasiku valla kaugküttevõrk, plaanis on ehitada Raasikule Coopi poe taha uus katlamaja, renoveerida soojatorustik ning Aruküla katlamaja. SW Energiast öeldi Sõnumitoojale, et praegu on käimas ehitushanked.
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas möödunud aastal Raasikule uue katlamaja ehitust 125 000 euroga, projekti kogumaksumus on 250 000 eurot. Plaanis on ehitada soojatarbijatele lähemale uus hakkepuidul töötav katlamaja koos hakkehoidlaga, et soojusega varustamine ei sõltuks enam ASi Mistra-Autex katlamaja tegevusest. Seni kasutatud põlevkiviõli asendatakse biokütusega, mis vähendab mõju keskkonnale. Raasiku alevikus on praegu soojakadu üle 50 protsendi.
Raasiku soojatorustiku renoveerimiseks sai SW Energia KIKilt 67 000 eurot, kulu on kokku 134 000 eurot. Renoveerimise käigus asendatakse vana suure soojuskaoga ja halvas tehnilises seisukorras torustik eelisoleeritud torustikuga. Paraneb kaugküttesüsteemi varustuskindlus, soojuskadude vähenemine võimaldab alandada müüdava soojusenergia hinda.
Aruküla katlamaja renoveerimiseks eraldas KIK 197 500 eurot, projekt läheb maksma 395 000 eurot. Amortiseerunud õlikatlad asendatakse hakkepuidul töötava katlaga, ehitatakse hakkehoidla ja varustuskindluse tagamiseks paigaldatakse reservkatlaks õlikatel. Katlamaja koos hakkelaoga töötavad automaatrežiimil ja on kaugjälgitavad.
Mõlemad katlamajad peavad olema valmis aastaks 2020.