
Omavalitsuste kriisikomisjonide suuremad ülesanded oli veel kerksuskeskuse loomine ja sideühenduse katsetamine Starlinki vahendusel.
Eelmisel nädalal toimus esmaspäevast reedeni, 8.-12. juunil üle-eestiline riigikaitse suurõppus ILVES, mille stsenaariumi järgi sattus kogu me riik üheaegselt laialdase hübriidrünnaku alla. Stsenaarium nägi ette korraga erinevaid ohte, ka sabotaaže, massilisi korratusi, terrorismirünnakuid. Iga osaleva omavalitsuse, riigiasutuse, elutähtsaid teenuseid osutava ettevõtte ja organisatsiooni jaoks oli kokku pandud omaette kriisistsenaarium. Kriisikomisjonidel tuli enda tegevusest kriisiolukorra reguleerimisel teada anda ühtsesse blogisse. Õppusel mängiti ka vastutegevust ning kriisikomisjone segavaid või neilt täiendavaid ülesandeid nõudvaid olukordi.
Harju maakonna suurim läbimäng oli möödunud kolmapäeval Paldiskis, kus sajad inimesed harjutasid massirahutuste mahasurumist.
Kriisiõppusest ILVES võtsid osa ka Anija ja Kuusalu valla ning Loksa linna kriisikomisjonid.
Kehras vallamaja kerksuskeskus
Anija vallavanem Riivo Noor rääkis, et valla kriisikomisjoniga mängiti teisipäeval läbi kerksuskeskuse avamine vallamajas: „Ühendasime maja vooluvõrgust välja, panime tööle generaatori, kohandasime teise korruse fuajee selliselt, et seal oleks võimalik inimestel olla, laadida telefone ja akupanka, saada joogivett. Viisime sinna lauad-toolid ja kõik muu, mis vajalik. Vallamaja juurde panime viidad ja uksele kerksuskeskuse sildi.“
Samuti tuli lahendada õppuste staabist antud ülesandeid: arvestama välja valla kulud, kui on vaja kaheks nädalaks avada kaks evakuatsioonikohta; koostama tegevusplaani ja tegelema Kehra „veeprobleemi“ olukorra lahendamisega, kui OÜ Raven on saanud pihta küberrünnakuga. Kuna stsenaariumi järgi oli veesurve kadunud ja vesi lõhnas imelikult, jõudis kriisikomisjon järeldusele, et tegu on pumba veaga, saaste oli läinud torudesse. Need pesti läbi, võeti kasutusele teine puurkaev, elanikel soovitati vett keeta, mängiti läbi olukord, et Kehra koolimaja juurde tuuakse tünn puhta veega.
Vallavanem ütles, et alati saab teha natuke paremini, kuid õppus laabus hästi. Järeldati, kui on reaalselt vaja avada kerksuskeskus, võiks selle teha Kehra raamatukokku, kus on piisavalt ruumi, ratastooliga ligipääs, lauad-toolid, diivanid.
Kolmapäeval, kui päästeamet tegi ohuteavituse testi ja käivitusid sireenid, tegi vallavalitsus läbi varjumise – kõik tööl olnud inimesed varjusid vallamaja keldrisse.
Esmaspäeval oli Riivo Noor varahommikust kuni õhtuni Tallinnas Sisekaitseakadeemias ILVESE peastaabis peakorraldaja Marti Magnuse töövari.
Riivo Noor: „Sain näha, kuidas sellist õppust korraldatakse ja juhitakse. Õppisin, kui oluline on, et kriisi lahendamise juht oleks kindel, rahulik, põhjalik, säilitab külma närvi, jääb oma põhimõtete juurde. Nägin ka ja ütlesin pärast vallas toimunud õppust meie kriisikomisjonile, et staabis peab olema distsipliin ja vaikus.“
Kuusalu Soojuse veevärgikriis
Kuusalu valla kriisikomisjon oli vallamajas kohal ja enamasti osales lauaõppusel. Suurõppuse ILVES põhipäev oli Kuusalu vallas kolmapäev, kus kriisikomisjonile anti teada, et stsenaariumi järgi on Kuusalu alevikus Kuusalu Soojusele kuuluvas veesüsteemis vesi mürgitatud. Tuli läbi mängida, kuidas elanikkonda olukorrast teavitada ja veega varustada.
Kuusalu valla kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo kirjeldas, mängiti, et kohalike vabatahtlike päästjate abil toodi paakautoga alevikku elanikkonna varustamiseks puhast joogivett. Maa-ameti kaardi abil leiti lähimad allikakohad ja vaadati üle puurkaevude asukohad Kuusalu alevikus ning koostati elanikele edastatavad teavitustekstid. Joogivee puhastamise küsimuses suheldi õppuseks ILVES loodud infokanalite kaudu terviseametiga.
Kommunikatsioonispetsialist sai väljamõeldud infopäringuid Kuusalu veekriisi kohta liba-ERRist ja liba-Delfist ning pidi neile vastama.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt tõdes, et paremini saab alati, aga ülesannete lahendamisega saadi hakkama: „Niisugune läbimäng on väga kasulik, juhib tähelepanu kohalikele olemasolevatele ressurssidele kriisiolukordade lahendamisel ja paneb mõtlema, kuidas jaotada ülesandeid, planeerida, inimesi suunata.“
Kohustuslik kerksuskeskus avati Kolgaküla rahvamajas – välja pandi nõutavad viidad ja sildid, kohale paigaldati generaator, vaadati üle ühenduskaablid. Kuigi seni on räägitud, et teatud olukordades võiks kerksuskeskus olla Kuusalu alevikus Kuusalu Soojuse hoones, siis seekord jõuti arusaamisele, et kriisistaabi ega kerksuskeskuse jaoks ei ole see õige lahendus. Samas majas on vabatahtlikud päästjad ning hakataks üksteist segama.
Kuusalu valla kriisikomisjoni ja vallavalitsuse liige, sageli Ukrainas töötav koolitaja Mart Reimann: „Oluline on, et Kuusalu valla kriisikomisjon tegi suurõppusel kaasa. Kõik ei peagi ideaalselt sujuma, tähtis on leida kitsaskohad ja mõelda nendele, otsida lahendusi. Kuusalu vallamajas võeti seda mängu tõsiselt, sai paljud asjad läbi proovitud. Kriise on erinevaid, aga oluline on harjutada kriisijuhtimist ehk inimeste ja protsesside suunamist.“
Ta lisas, et käis ühel päeval ka suurõppuse ILVES peastaabis: „Peakorraldaja Marti Magnus on minu tudeng, juhendasin tema magistritööd „Ukraina rindeäärsete linnade kriisikindlus“. Uurimistöö käigus käisime temaga koos Ukrainas rindeäärsetes linnades olukorraga tutvumas. Ta kaitses äsja magistritööd, sai seda kasutada nüüd otse praktikas ning pakkus mulle ja koolikaaslastele võimaluse tutvuda peastaabiga.“
Loksa veepumpla põleng
Loksal nägi õppuse stsenaarium ette peamise veepumpla elektrikilbi põlengu. Elektririkke tõttu ei saanud pumplasse ühendada generaatorit.
Kriisikomisjoni aseesimees, kriisivalmiduse koordinaator Karin Ilves: „Loksal on veesüsteemi toimimise tagamiseks alternatiivsed lahendused. Õppuse käigus korraldasime vee võtmise Lõuna tänava pumbamajast. Teavitasime mängult Coopi kauplust ehk kriisipoodi, et suurendataks joogivee varu müügiks. Korraldasime ka kooli, lasteaia, hooldekodude ja tervisekeskuse joogiveega varustamise.“
Kohalikule päästekomandole teatati, et hüdrante pole võimalik kasutada. Lepiti kokku avaliku veevõtukoha kasutamine Loksa tiigi juures.
Kerksuskeskus seati sisse Loksa linnavalitsuse ja raamatukogu hoonesse. Karin Ilvese sõnul jäeti vastavad sildid ja viidad pärast õppust samadesse kohtadesse, et elanikel oleks edaspidi selge, kus on võimalik infot saada.
Evakuatsioonikoht Kuusalu spordikeskuses

Naiskodukaitsjad harjutasid Põhja maakaitseringkonna evakuatsioonirühmade koostööõppuse raames evakuatsioonikoha loomist Kuusalu spordikeskuses.
Rühmaliikmete ülesanne oli jagada end Harju- ja Raplamaa mitme evakuatsioonikoha vahel. Spordikeskuse ruumides seati sisse evakueeritavate registreerimis- ja magamisala, meelelahutusnurk, meditsiinituba, toitlustamise ruum koos vajalike vahendite ja suunavate siltidega. Evakueeritavateks kutsuti naiskodukaitsjate tuttavaid. Kuigi eelnevalt oli palutud evakueeritavate leidmiseks abi külavanematelt, siis selle kutse peale end keegi kirja ei pannud.





