90aastane MAIMU TAMM küüditati Siberisse, LEMBIT LAURENT sattus sõjaga Tšehhi põrgusse ja Vorkuta vangilaagrisse.
Loksa noorkotkaste rühmajuht Tarmo Amer ning kodutütarde rühmajuht Margit Amer võtsid lisaks noorkotkale Kristo Metusele ja kodutütrele Helina Piibelehele auto peale ka oma rühma auliikme, endise noorkotka Lembit Laurenti ning sõitsid Kasispeale külla kunagisele kodutütrele Maimu Tammele. Kaasas oli videokaamera, räägitu jäädvustati.
Lembit Laurent meenutas, et Maimu oli mõnda aega ta pinginaaber. Mõlemad on sündinud 1925. aastal. Koos õpiti Loksa koolis kuus klassi, rohkem seal tookord kooliharidust ei antud. Loksa koolis käis siis kokku paarsada õpilast, õpetajaid oli 6. Maimu Tamm lisas, et ainuüksi Kasispealt läks esimesse klassi kümme last. Külas oli koolilapsi kokku 54.
Noorkotkaid juhendas koolijuht Arnold Mikiver. Koosolekud toimusid koolimajas, mäletab Lembit Laurent. Õpiti sõlmede tegemist, kaarditundmist. Poisid käisid rohkem õues, õppisid ilmakaarte määramist, kompassi kasutamist, puude-marjade-seente tundmist. Mängiti rahvastepalli.
Kodutütarde juhendaja oli klassijuhataja Silvia Tambalu. Tema kutsus tüdrukud enda koju. Pani verandale istuma, tõi soki või kampsuni ja õpetas, kuidas nõeluda. Ka kodutütardele õpetati sõlmi, kalamehesõlme tegemine on meeles, rääkis Maimu Tamm.
Koosolekutel käidi kodutütarde vormis – kollane kaelarätt, mille kinnitamiseks kasutati sarvest lõigatud rõngast, ning tumesinine vastandvolliga seelik ja helesinine või valge pluus. Lapsevanemad pidid vormi välja ostma.
Kodutütarde koosolekud olid sügisel ja kevadel, talvel koos ei käidud.Tol ajal ei olnud kodutütardele ja noorkotkastele ühiseid koondusi. Suurem ühine ettevõtmine oli osalemine lauritsapäeval Kaitseliidu paraadil Kuusalus. Kuusallu ja tagasi sõideti veoauto kastis. Tarmo Amer märkis, et sellisest sõidust on olemas foto.
Nii koorkotkaid kui ka kodutütreid oli tol ajal rühmas 10-12. Veidi vanemaks saades kutsuti Loksa noorkotkaid merikotkasteks, kuna olid seotud merendusega. Merikotkaste vormis oli sinine kaelarätik, valge pluus ja nokatsmüts.
„Käisime paatidega merel. Kahel korral aerutasime Hara saarele, seal oli maasikaid. Piirivalvekaater seisis Loksa sadamas. Laevad sõitsid Loksalt telliskividega Helsingisse, kui tagasi tulid, oli salakaupa kaasas. Meilt pakuti abi kontrabandi maaletoomisel, mehed lasksid nööriga paki me paati, viisime Kuivoja randa, saime vastu šokolaadi,“ kirjeldas ta.
Veel jutustas Lembit Laurent, kuidas 80 aastat tagasi kogus vanarauda allveelaevade Lembitu ja Kalev ehitamise toetuseks. Kooli katlamaja juures oli vanarauda tohutu koorem. Lembit Laurenti jaoks oli see otsekui sümboolne kokkusattumus, kui 13. mail 2015 anti Tallinnas Lennusadamas allveelaeva Lembitu külje all talle üle noorkotkaste eriteenete rist.
„Isamaaline kasvatus oli meie kooliajal loomulik asi. Vabariigi aastapäevaks ehtisime klassi siniste -valgete kaunistustega. Emadepäev oli samuti tähtis. Pidupäevadel esinesime Loksa rahvamajas näitemängudega, Mikiver oli lavastaja,“ kõneles Maimu Tamm.
Siberisse ja tagasi Eestisse
Lembit Laurent õppis Jänedal tehnikumis põllumeheks. 1944. aastal mobiliseeriti saksa sõjaväkke, pandi transpordivahendite juhtide kooli. Oli Saksamaal ja Austrias, jõudis 30 kilomeetri kaugusele Prahast, kui kuulis sõja lõpust.
„10. mail hakkasime läände liikuma, et minna ameeriklaste poolele . Aga oldi vastas. Algas Tšehhi põrgu, relvad andsime ära, tunnusmärkidest jätsime ainult sinimustvalge varrukale. Liikusime edasi, lubati, et saame koju, uskusime, aga pandi sügisel rongi peale ja viidi vangilaagrisse Vorkutasse. Kui Baltikumi sõjavangid saadeti Eestisse Sillamäele, tegin 4 aastat lukksepatööd Sillamäel garaažis, 1954 vabastati. Hiljem oli Loksa tehases transporditsehhis lukkseppade brigadir ja ametiühingu juht, enne pensioni töötasin Viinistu kalatehase töökojas,“ kõneles ta.
Maimu Tamm õppis Tapal reaalkoolis. Siis tulid keerulised ajad. Tema isa August Meesak, Georgi risti kavaler I maailmasõjast, viidi kodust ära 1945. aastal. Lapsed küüditati märtsis 1949 Siberisse. Maimu Tamm oli Krasnojarski krais lüpsjate brigadir, tagasi sai 1958. Töötas Loksa kolhoosis lüpsja ja loomade talitajana.
