Soo­me kee­le­tead­la­ne koh­tus Lee­sil ran­na­kee­le uu­ri­ja­te­ga

169

Soo­me kee­le­tead­la­ne San­te­ri Junt­ti­la, kes on uu­ri­nud soo­me-ug­ri keel­te pä­ri­to­lu, käis lau­päe­val, 2. märt­sil Lee­si rah­va­ma­jas, te­da võt­sid vas­tu Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ran­na­kee­le kõ­ne­le­jad ja uu­ri­jad Ene Velst­röm, Rii­na Laa­ne­tu, Mee­li Le­his, He­li Kend­ra ja Ain Kend­ra ehk kamp Ran­na­kee­le Üäks, na­gu end ni­me­ta­vad.

San­te­ri Junt­ti­la kõ­ne­les Lee­sil keel­te tek­ki­mi­sest. Ta tõi esi­le, et vii­mas­te aas­ta­te­ga on teoo­riad pal­ju eda­si are­ne­nud, ling­vis­tid ja gee­niuu­ri­jad on ühel mee­lel, et keel ja gee­nid ei ole siia­mai­le jõud­nud sa­ma teed möö­da. Val­ter Lang on se­da kä­sit­le­nud 2018. aas­tal il­mu­nud raa­ma­tus „Lää­ne­me­re­soo­me tu­le­mi­sed“. Mord­va-Ma­ri piir­kon­nast on nii ese­med kui gee­nid lii­ku­nud li­gi 3000 aas­tat ta­ga­si möö­da suu­ri jõ­ge­sid. Va­ra­ne soo­me alg­keel le­vis ko­gu Ees­ti alal 2500-1800 aas­tat ta­ga­si ning sai mõ­ju­ta­tud bal­ti ja ger­maa­ni keel­test.

Koh­tu­mi­sel rää­gi­ti ka ran­na­kee­lest, mis on mõ­ju­ta­tud sel­lest, et Ees­ti põh­ja­ran­ni­ku asu­ka­tel on ol­nud ti­he­dad si­de­med Soo­me saa­res­ti­ke ja lõu­na­ran­ni­ku­ga. Kõi­ge soo­me­pä­ra­se­maks ku­ju­nes Jõe­läht­me ja Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na mur­rak, kus soo­me kee­le­ga sa­ma­su­gu­seid sõ­nu esi­neb 38 prot­sen­ti. Ran­na­mur­de ala kul­ges Tal­lin­na kül­je alt Nar­va­ni veel 20. sa­jan­di al­gu­ses.

Kuu­sa­lu ran­na­kee­le ehk po­hi­ran­na kõ­ne­le­jaid on ran­na­kee­le uu­ri­ja­te and­me­tel prae­gu­seks üle poo­le­sa­ja.  Kamp Ran­na­kie­le Üäks eest­ve­da­mi­sel on Lee­si rah­va­ma­jas kolm aas­tat õpe­ta­tud ja õpi­tud ran­na­keelt. Kok­ku on pan­dud Kuu­sa­lu ran­na­kee­le sõ­nas­tik. Rii­na Laa­ne­tu üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et see aval­da­tak­se Ees­ti Kee­le Ins­ti­tuu­di abi­ga. Kui ma­ter­jal kont­rol­li­tud ja toi­me­ta­tud, saa­de­tak­se trük­ki. Sõ­na­raa­ma­tu esit­lus peaks tu­le­ma ap­ril­lis või mais.