Peokorraldaja AGNES VILLMANN tiimist Born to Party: „Maal on diskod ägedamad kui linnas.”
15 aastat tagasi hakkasid Aruküla noored Agnes Villmann, Kristo Saem, Elis Villmann ja Egle Jürimets korraldama Raasiku rahvamajas diskosid. Kristo Saem ehk DJ Saem oli tuntud diskor koolipidudel. Üritustesari Born to Party ehk „Sündinud pidutsema” oli väga populaarne ning tõi rahvamaja saali rahvast täis. Toona jõuti teha paar-kolm pidu ning siis tuli paus.
Möödunud sügisel otsustasid peokorraldajad traditsiooni taas ellu äratada ning kaasasid korraldusmeeskonda oma sõbra Madis Nuderi. Esimene pidu oli oktoobris Raasikul, 14. märtsil pani seltskond diskotuled särama Aruküla rahvamajas.
Kõik meeskonnaliikmed on seotud Raasiku alevikuga – Agnes Villmann, kes töötab praegu keskkonnaministeeriumis, on pärit ning elab Raasikul, samuti tema õde, kes töötab Mistra-Autexis. Kristo Saem on kolinud perega Raasikult Arukülla, Madis Nuder aga vastupidi Arukülast Raasikule.
Agnes Villmann sõnas, et traditsiooni elustamise mõte sündis üsna juhuslikult: „Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga pidas kirbuturgu ning olime kõik neljakesi seal kohal ning järsku tuli selgus, et peame taas midagi korraldama, sest see on lihtsalt nii lahe. Esimese peo tegime 10. oktoobril Raasikul, kuna seal on meie kodukultuurimaja. Kohale tuli ligi 150 inimest, kõik mäletasid meid pidude korraldamise algusaegadest. Teise peo tegime Arukülas ning see oli meie jaoks pigem võõras territoorium ja uue kogemuse hankimise võimalus.”
Ta sõnas, et meeskonnas on hea klapp ning ülesanded ära jagatud — Elis Villmann tegeleb logode kujunduse ja pildistamisega, Kristo Saem ja Madis Nuder on diskorid, kes mängivad muusikat, hoolitsevad tehnika ja valgustuse eest ning Anges Villmanni ülesanne on olla kontaktisik, kes paneb meeskonna toimima ning otsib kohti, kus pidusid korraldada.
Seltskond on pakkunud ennast ka mujale peokohtadesse, esialgu ümberkaudsetesse rahvamajadesse: „Ei tahtnud, et see jääks ühekordseks peoks, sest kirg on suur. Garina Toomingas oli esimene, kes mõttest kohe kinni haaras. Kuna meil on laiad tutvusringkonnad, levib info kiiresti ning juba on meid kutsutud suveüritustele, paar sünnipäevalist on huvi tundnud ning Arukülas on plaanis teha ka põnnidiskot. Huvitatud oldi ka Kehras.”
Ta rääkis, et enda korraldatud peol on uhke tunne: „Saab olla peoperenaine, kes on kaunistanud peosaali, kutsunud külalised, veetnud nendega lõbusalt aega ning saatnud nad õhtu lõpus koju. Linnapidudel oled kui võõrkeha, üks paljude seas. Omadega tekib aga eriline tunne.”
Peokorraldaja lausus, et Raasiku peo korraldamiseks kulus neil 1,5 kuud, Aruküla disko sai ette valmistatud nädalaga: „Esimesel korral kulus ka rohkem aega, sest tuli üles otsida kõik vanad kontaktid ja kõik korraldamise etapid läbi mõelda.”
Diskodel eelistab korraldusmeeskond mängida oma lemmikmuusikat ehk 1990ndate aastate tantsumuusikat, mis on hästi peale läinud ka teistele: „Oleme katsetanud erinevalt ning Raasiku rahvale meeldis uuem raadiodisko ja 1990ndate aastate muusika. Kuna alustasime ise sellel ajal diskotamist, on see ajastu eriti armas ja südamelähedane. Uuem klubimuusika nii hästi peale ei läinud. Puhtalt Eesti muusika pidu pole me veel teinud. Muusikat valime vastavalt peoliste soovile.”
Agnes Villmann sõnas, et vanusepiirangut nad peole ei pane: „On vahva, kui samal peol on koos vanemad ja nende lapsed. Praegu pole alla 18aastastel kusagil pidutseda, varem olid neile koolidiskod, kuid seda traditsiooni enam pole.”
Maakohtade diskod on korraldaja arvates tavaliselt lahedamad kui linnas: „Disko ei tohiks tähendada, et juuakse end lihtsalt purju. Mäletan, kuidas läksime sõbrannadega omal ajal rahvamajja peole ja kohe keset põrandat tantsima. Koju läksime vastu hommikut, kui pidu lõppes. Päkad valutasid, kõrvad lõid muusikast nurru ja pea käis bassist ringi. See oli pidu, mida üritame pakkuda ka praegu, lööd end kodus lille ja tuled tantsid jalad tuliseks.”
Ta lisas, on vale arvata, et maapidudel ainult juuakse ja kakeldakse: „Konfliktid tekivad seal, kus pahandusi otsitakse, olgu see siis maal või linnas. Kui soovitakse, et pidusid korraldatakse, hoitakse ka ise korda. Nii oli vanasti ja sellist mõtteviisi leiab ka praegu.”
