Sam­mud, mis toe­ta­vad pe­re­de õn­ne

Va­ne­ma­hü­vi­ti­se mak­seid ha­ka­ti te­ge­ma 2004. aas­ta veeb­rua­ri al­gu­ses, kuu lõ­pus sain oma esi­me­se po­ja. Olin sü­da­mest tä­nu­lik rii­gi­le ja rii­gi­ko­gu­le, et mul oli või­ma­lik täie­li­kult pü­hen­du­da lap­se­le ja te­ma ter­vi­se­le, mu­ret­se­ma­ta, kui­das ma­jan­dus­li­kult hak­ka­ma saa­da. See oli suur asi siis ja on kaht­le­ma­ta ka prae­gu. Usun, et nüüd­sed noo­red va­ne­mad os­ka­vad sa­mu­ti hin­na­ta meie va­ne­ma­hü­vi­tist.

Jät­ku­valt on va­ne­ma­hü­vi­ti­se maks­mi­se pe­riood 18 kuud, mis tu­leb jär­jest ära ka­su­ta­da. Ent prae­gu on nii töö­ta­ja­te kui tööand­ja­te oo­tu­sed ja va­ja­du­sed teist­su­gu­sed kui eel­mi­sel küm­nen­dil, ka on muu­tu­nud aru­saam ema ja isa rol­list pe­res. Pa­ra­ku keh­tiv süs­teem sel­le­le veel ei vas­ta ega mo­ti­vee­ri pii­sa­valt isa­sid lap­se­ga ko­ju jää­ma.

Va­ne­ma­hü­vi­ti­se süs­tee­mi paind­li­ku­maks te­ge­mi­sest ning töö- ja pe­ree­lu pa­re­mast ühil­da­mi­sest on aas­ta­te jook­sul pal­ju rää­gi­tud. Suu­re­mad de­ba­tid on ma­ha pee­tud ja sel sü­gi­sel peaks rii­gi­ko­gu sea­dus­ta­ma va­ne­ma­hü­vi­ti­se re­for­mi, mis ra­ken­dub järk-jär­gult lä­hiaas­tail.

2018. aas­ta 1. märt­sist suu­re­neb mär­ki­mis­väär­selt va­ne­ma­puh­ku­se ajal lu­ba­tud töi­se sis­se­tu­le­ku määr. Hü­vi­ti­se ülem­piir saab hin­nan­gu­li­selt ole­ma1544 eu­rot. See samm ta­gab va­ne­ma­le või­ma­lu­se te­ha väi­ke­lap­se kas­va­ta­mi­se kõr­val so­bi­va koor­mu­se­ga tööd ja säi­li­ta­da oma eria­la­sed os­ku­sed. Prae­gu vä­hen­da­tak­se va­ne­ma­hü­vi­tist saa­va töö­ta­va lap­se­va­ne­ma hü­vi­tist siis, kui töö eest saa­dav tu­lu on suu­rem kui 430 eu­rot.

Uus kord an­nab ala­tes 2020. aas­ta su­vest va­ne­ma­te­le õi­gu­se pea­ta­da va­ne­ma­hü­vi­ti­se maks­mi­ne ja se­da vas­ta­valt soo­vi­le taa­sa­lus­ta­da ku­ni lap­se 3aas­ta­seks saa­mi­se­ni.  On fakt, et mit­mel pool on kee­ru­li­ne lei­da al­la 3aas­tas­te­le las­te­hoiu­koh­ti. Pal­ju­de eria­la­de pu­hul tä­hen­dab kolm aas­tat jär­jes­tik­ku ko­dus ole­mist ka kva­li­fi­kat­sioo­ni tun­ta­vat vä­he­ne­mist.

Paind­li­kum süs­teem ar­ves­tab enam iga pe­re va­ja­dus­te­ga. Või­mal­dab töö­ta­da lü­he­maid pe­rioo­de. Edas­pi­di on või­ma­lik lep­pi­da tööand­ja­ga kok­ku töö­kor­ral­du­ses, mis vas­tab lap­se, te­ma va­ne­ma ja tööand­ja va­ja­dus­te­le.

2020. aas­tal pi­ke­neb ka isa­puh­kus. Isa võib se­ni­se 10 töö­päe­va ase­mel jää­da lap­se­ga 30 päe­vaks  ko­ju, riik mak­sab tal­le sel­le eest täien­da­vat va­ne­ma­hü­vi­tist. Se­da õi­gust saab ka­su­ta­da kas ema­ga ühel ajal või eral­di ja ku­ni laps saab 3aas­ta­seks.

Olu­kor­ras, kus Ees­tis on iga nel­jas las­te­ga pe­re ük­sik­va­ne­ma­ga, re­gu­laar­ne suht­lus lap­se ja pe­rest eral­di ela­va va­ne­ma, ena­mas­ti isa, va­hel toi­mub küm­nen­di­kul juh­tu­dest, on ää­re­tult olu­li­ne iga samm, mis tu­gev­dab lap­se si­det isa­ga. Kui isa tea­tud aja pü­hen­du­nult väi­ke­lap­se­ga te­ge­leb, tu­gev­dab see kind­las­ti lap­se ja isa su­het, ehk ta­gab ka, et tek­ki­nud hea si­de säi­lib tu­le­vi­kus. Loo­dan, et ühel päe­val ole­me val­mis bro­nee­ri­ma isa­le kol­man­di­ku va­ne­ma­puh­ku­sest.

Märt­sis peaks as­tu­ma el­lu kol­mi­ku­te ja ena­ma­te mit­mi­ke toe­tus 1000 eu­rot kuus ühe­le va­ne­ma­le ku­ni las­te 18 kuu va­nu­seks saa­mi­se­ni. Usun, et see on mit­mi­ke va­ne­ma­te­le suur tu­gi.

Pe­reõnn, head pe­re­suh­ted ja koo­se­lu pü­si­mi­ne on suu­res­ti ini­mes­te en­di te­ha. Aga rii­gi käes on  hoo­vad, mil­le­ga pa­ran­da­da pe­re­kon­da­de ja las­te heao­lu ning või­ma­lu­si, ai­da­ta kaa­sa sün­di­mu­se tõu­su­le.