
Vanemahüvitise makseid hakati tegema 2004. aasta veebruari alguses, kuu lõpus sain oma esimese poja. Olin südamest tänulik riigile ja riigikogule, et mul oli võimalik täielikult pühenduda lapsele ja tema tervisele, muretsemata, kuidas majanduslikult hakkama saada. See oli suur asi siis ja on kahtlemata ka praegu. Usun, et nüüdsed noored vanemad oskavad samuti hinnata meie vanemahüvitist.
Jätkuvalt on vanemahüvitise maksmise periood 18 kuud, mis tuleb järjest ära kasutada. Ent praegu on nii töötajate kui tööandjate ootused ja vajadused teistsugused kui eelmisel kümnendil, ka on muutunud arusaam ema ja isa rollist peres. Paraku kehtiv süsteem sellele veel ei vasta ega motiveeri piisavalt isasid lapsega koju jääma.
Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks tegemisest ning töö- ja pereelu paremast ühildamisest on aastate jooksul palju räägitud. Suuremad debatid on maha peetud ja sel sügisel peaks riigikogu seadustama vanemahüvitise reformi, mis rakendub järk-järgult lähiaastail.
2018. aasta 1. märtsist suureneb märkimisväärselt vanemapuhkuse ajal lubatud töise sissetuleku määr. Hüvitise ülempiir saab hinnanguliselt olema1544 eurot. See samm tagab vanemale võimaluse teha väikelapse kasvatamise kõrval sobiva koormusega tööd ja säilitada oma erialased oskused. Praegu vähendatakse vanemahüvitist saava töötava lapsevanema hüvitist siis, kui töö eest saadav tulu on suurem kui 430 eurot.
Uus kord annab alates 2020. aasta suvest vanematele õiguse peatada vanemahüvitise maksmine ja seda vastavalt soovile taasalustada kuni lapse 3aastaseks saamiseni. On fakt, et mitmel pool on keeruline leida alla 3aastastele lastehoiukohti. Paljude erialade puhul tähendab kolm aastat järjestikku kodus olemist ka kvalifikatsiooni tuntavat vähenemist.
Paindlikum süsteem arvestab enam iga pere vajadustega. Võimaldab töötada lühemaid perioode. Edaspidi on võimalik leppida tööandjaga kokku töökorralduses, mis vastab lapse, tema vanema ja tööandja vajadustele.
2020. aastal pikeneb ka isapuhkus. Isa võib senise 10 tööpäeva asemel jääda lapsega 30 päevaks koju, riik maksab talle selle eest täiendavat vanemahüvitist. Seda õigust saab kasutada kas emaga ühel ajal või eraldi ja kuni laps saab 3aastaseks.
Olukorras, kus Eestis on iga neljas lastega pere üksikvanemaga, regulaarne suhtlus lapse ja perest eraldi elava vanema, enamasti isa, vahel toimub kümnendikul juhtudest, on ääretult oluline iga samm, mis tugevdab lapse sidet isaga. Kui isa teatud aja pühendunult väikelapsega tegeleb, tugevdab see kindlasti lapse ja isa suhet, ehk tagab ka, et tekkinud hea side säilib tulevikus. Loodan, et ühel päeval oleme valmis broneerima isale kolmandiku vanemapuhkusest.
Märtsis peaks astuma ellu kolmikute ja enamate mitmike toetus 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18 kuu vanuseks saamiseni. Usun, et see on mitmike vanematele suur tugi.
Pereõnn, head peresuhted ja kooselu püsimine on suuresti inimeste endi teha. Aga riigi käes on hoovad, millega parandada perekondade ja laste heaolu ning võimalusi, aidata kaasa sündimuse tõusule.