„Olen kade, aga see on positiivne kadedus, loodan, et selle laeva kinkimine on esimene samm pikas koostöös,“ ütles Eesti Päästeliidu juht RAIT KILLANDI Hara sadamas kinkijaid tänades.
„Saagu su nimeks Bremen. Kanna seda tänutunde ja uhkusega. Hoia merepäästjaid, kes sinu pardal merehätta sattunutele appi tõttavad,“ lausus Juminda poolsaare vabatahtlikele merepäästjatele kingitud päästealuse ristiema Aive Mõttus enne, kui purustas laeva vöörtekil šampanjapudeli.
Poolsaare päästetiim sai spetsiaalselt merepäästeks ehitatud laeva omanikuks tänu vabatahtlikule merepäästjale Aive Mõttusele, kes kolm aastat tagasi osales merepäästjate rahvusvahelises vahetusprogrammis Prantsusmaal. Seal tekkinud tutvuse kaudu kuulis, et Saksa organisatsioon jagab kasutatud päästelaevu, annetajatelt saadud rahaga ostetakse nende asemel endale uued.
Juminda vabatahtlik merepäästerühm ehk SAR (Search and Rescue, tõlkes Otsingud ja Pääste) saatis taotluse, ent tookord kingiti laevad Mongooliasse. Tänavu kevadel võeti Saksamaalt ühendust ja teatati, et nüüd vahetatakse taas üks laev välja.

Möödunud kolmapäeval andsid Saksamaa Vabatahtliku Merepäästeühingu tehniline superintendant Carl Göner ja merevarustuse peaspetsialist Niklas Deeken Hara sadamas laeva Juminda SARile üle.
Laev kandis seni nime Dornbush, Saksamaa Rügeni piirkonna Breege vabatahtlikud merepäästjad töötasid sellega 26 aastat – laev lasti vette 15. aprillil 1993. Mootor uuendati 2006. aastal, selle võimsus on 215 hobujõudu.
Carl Göner lausus, et laeva üleandjad on õnnelikud ja rahul, kuna näevad, kink läheb väga motiveeritud meeskonnale. Ta avaldas lootust, et laev aitab merehädalisi veel vähemalt kümmekond aastat.
Juminda merepäästerühma asutaja Artur Talvik selgitas, et Saksamaal on traditsioon panna laevale kinkija nimi. Kuna Saksa vabatahtlike merepäästjate peakontor asub Bremenis, otsustati ristida laev Bremeniks.
„Selline merepäästeoperatsioonideks projekteeritud laev on Eesti vabatahtlikel merepäästjatel esimene. Tegu on absoluutselt merekindla alusega – kui uksed-aknad kinni ja juhtub ümber minema, pöörab end püsti tagasi nagu jonnipunn,“ lisas ta.
„Kui võrrelda seda alust meie päästetiimi praeguse laeva Varvaraga, on Bremen professionaalsem – lihtsamalt manööverdatav ja spetsiaalse päästetehnikaga. Teist nii professionaalset alust Eestis merepääste töölaevana pole. Eestis on kokku 35 merepäästeseltsi, mis on erineva arengutasemega, mitmesuguste päästealustega.“
Artur Talvik märkis, et Saksamaal tegutsevad ainult vabatahtlikud merepäästjad, keda rahastatakse annetustest, riik neid rahaliselt ei toeta. Saksamaa Vabatahtliku Merepäästeühingu aastaeelarve on 35 miljonit eurot. Ühingus on tuhat liiget, neist 180 on palgalised töötajad.
Bremeniks ristitud laeva õnnistas Käsmu ja Haljala kirikuõpetaja Urmas Karileet.
Kui fotod tehtud ja ETV uudistesaate Aktuaalne Kaamera jaoks intervjuud antud, paluti merepäästjad, nende pereliikmed ja toetajad torti sööma. Tordi valmistas Inge Põldsalu Kiiust ja suupisted Heidi Edela Tammistult.
Juminda SAR – 35 koolitatud päästjat
Juminda Merepääste Selts ehk Juminda SAR hakkas tegutsema 2011. aastal. Kaks aastat hiljem sõlmiti politsei- ja piirivalveametiga leping, Juminda poolsaare vabatahtlikud merepäästjad kohustusid pidama valvet ja vajadusel minema merele hätta sattunutele appi.
Praeguseks on päästetiimis 35 koolitatud merepäästjat. Selts kuulub Eesti Päästeliitu.
Viis aastat tagasi, 2014. aastal sai Juminda SAR veeteede ametilt 12 meetri pikkuse kaatri, mis ristiti Varvaraks – Juminda poolsaare esimese merepäästepaadi nime järgi. Merepääste sai poolsaarel alguse 1891. aastal, kui merehätta sattunud kaubalaeva Varvara kapten tegi esimese annetuse, mille eest soetati päästepaat ja nimetati samuti Varvaraks.
Juminda merepäästjad kinkisid Saksa kolleegidele tänutäheks pildid, millel esimene päästepaat Varvara koos meeskonnaga. Tollaste päästjate seas oli ka Juminda SARi vabatahtliku merepäästja Ago Katveli vanavanaisa, vanaisa ja vanaonu.
Artur Talvik rääkis Sõnumitoojale, et poolsaare päästetiimil on aastas keskmiselt 4 suuremat päästeoperatsiooni. Viimati päästeti Pärispealt augustis Ameerika turist, kes oli aerutanud süstaga merele, kuid süst läks ümber. Kui päästjad ta välja tõid, oli mees alajahtunud, kiirabi viis Tallinnasse haiglasse.