Riiklik komisjon teatas – Raasiku vald liidetaks Anija vallaga ja Loksa linn Kuusalu vallaga

2429
Raasiku vallas on elanikke alla 5000, Anija vallas üle 5600 ja Aegviidu vallas üle 700.

Haldusreformi Põhja-Eesti piirkonnakomisjon saatis eelmisel neljapäeval, 3. novembril Raasiku, Anija ja Kuusalu valda ning Loksa linna kirja.

ÜLLE TAMM
ERE UIBO
KÜLLI KOPPELMAA

Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni esimehe Kaia Sarneti allkirjaga edastatud elektronkirjas on öeldud, kui Raasiku vald ei taotle haldusterritoriaalse korralduse muutmist omaalgatuslikus etapis, siis esitab piirkondlik komisjon vabariigi valitsusele ettepaneku Raasiku valla ühendamiseks Anija ja Aegviidu valla ühinemisel tekkinud omavalitsusega.
Loksa linna kohta saadetud kirjas öeldakse  – kui Loksa ei taotle haldusreformi omaalgatuslikult, tehakse ettepanek vabariigi valitsusele Loksa linna ühendamiseks Kuusalu vallaga.
Kiri saadeti Raasiku, Anija, Aegviidu ning Kuusalu vallavanematele ja volikogu esimeestele, Loksa linnapeale ja linnavolikogu esimehele.
Koopia adresseeriti kõikidele volikoguliikmetele, kelle meiliaadressid on omavalitsuste kodulehtedel avalikustatud. Anija, Aegviidu, Kuusalu ja Raasiku vallas said Kaia Sarneti allkirjastatud kirja valdav enamus volikoguliikmetest. Lisaks Loksa linnajuhtidele adresseeriti kiri veel volikogu aseesimehele ja volikogu sekretärile, teiste volikoguliikmete aadresse Loksa linna kodulehele pole lisatud.

Raasiku Anijale ettepanekut ei tee
Piirkondlik komisjon põhjendab oma kirjas Raasiku ja Anija, Aegviidu valla ühendamist sellega, et piirkonna ühinemisel on tagatud ajalooline sidusus, sest valdav osa praeguse Raasiku valla aladest kuulus Harju-Jaani kihelkonda, mis haaras ka praeguse Anija, sealhulgas Kehra ümbruse alasid: „Üks läbiv telg on raudtee, mis võimaldaks pakkuda maapiirkonnas konkurentsivõimelist ja kvaliteetset avalikku teenust.”
Kirjas on lisatud, et piirkonna omavalitsuste ühinemisel tekib umbes 11 100 elanikuga omavalitsus.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi postitas uudise kirjast   valla Facebooki-lehele: „Täna sai õudusega selgeks, et komisjonis on midagi juhtunud, eelnevad seisu­kohad on topograafilises mõttes teinud kannapöörde. Sellele järeldusele saab asuda, lugedes saabunud sõnumit komisjoni otsusest.”
Eelmisel korral saatis Põhja-Eesti haldusreformikomisjon Raasiku valda kirja suvel, siis oli soovitus alustada ühinemisläbirääkimisi eelistatult Rae vallaga.
Raasiku volikogu otsustas toona teha naabritele kaks ettepanekut – küsida Anija vallalt endale piiriäärsed külad ning teha ettepanek Rae vallale liitumiskõneluste alustamiseks. Mõlemale ettepanekule vastasid naabervolikogud eitavalt.
Raasiku vallavanem ütles, et annab   novembri   volikoguistungil informatsioonide päevakorrapunkti all komisjoni kirjast ülevaate: „Volikogu on juba 9. augustil otsustanud, et Anijale ühinemisläbirääkimiste ettepanekut me ei tee.”
Komisjoni põhjenduste kohta lausus ta, et need on pliiatsist imetud: „Aruküla ja selle ümbrus annavad poole valla rahvaarvust, seega valdav osa vallast ei ole kindlasti mitte Harju-Jaani kihelkond, suur osa on ka Rae valla osa. Kui ajalugu mängu tuua, tuleb meile tagasi anda Harju-Jaani külad, mis kuulusid enne Teist maailmasõda Raasiku vallale.”
Raudtee olulisuse kohta sõnas ta, et see on pigem Anija valla päästerõngas ellu jäämiseks: „Ka paljud Anija valla elanikud teenivad leiba Tallinnas. Meie liikumine Kehra suunas on kasin.”
Vallavanem ütles, komisjoni esimeses soovituses oli selgelt ja arusaadavalt põhjendatud, et Raasiku mõistlikum liitumine oleks Raega, mistõttu peaks ka sundliitmise ähvardus olema selles suunas: „Selline asjade käik on halvim kõikidest valikutest. Kui ka Raasiku valla inimesed sedasi arvavad, siis on see otsus tõepoolest motiveeriv nii neile, kes soovivad iseseisvat jätkamist, kui ka neile, kes siiani lootsid sundabielu Raega.”
Ta märkis, ei maksa unistada sellest, et Raasiku ja Anija valla ühinemisel tekiks vallakeskus näiteks Raasiku alevikku: „Komisjoni kirjas on keskusena selgelt nimetatud Kehra.”

Anija Raasikut ei igatse
Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni ettepaneku arutamine on neljapäeva, 10. novembri Anija ja Aegviidu vallavolikogu erakorralise ühisistungi päevakorras.
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ütles, et tema isiklik arvamus on – Anija vald saab väga hästi hakkama ning Raasikuga ühinemist ta ei igatse, kuna see tooks pigem väga palju lisakulusid.
„Ma ei ole sügavuti uurinud, võrrelnud arengukavasid ega majandusaasta aruandeid. Ilma numbritesse süvnemata ning analüüse tegemata on keeruline midagi öelda,“ märkis Jaanus Kalev.
Niinimetatud hirmufaktor on tema meelest see, kui läbirääkimisi ei alustata ning vallad liidetakse sunniviisiliselt –  tähendab, et ühinemistoetust ei saa. Kui Raasiku teeb ühinemisettepaneku, kaalutakse seda: „Jõuaksime ühinemisprotsessi veel alustada, kuid nähes, kui palju ettevalmistustööd oleme teinud väikese Aegviiduga ühinemisel, siis tean, kui palju on seda ees ühinemisel Raasikuga.“
Jaanus Kalev lisas, omakeskis on kõneldud, et osa naabervallast, Raasiku alevik, sobiks Anija valda hästi, moodustuks üks tervik.

„Kuusalu dikteerib ühendamist, kui Loksaga sundliidetakse.“
Nii kommenteeris piirkondliku komisjoni kirja Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman.
Loksa kohta ütleb piirkondlik komisjon kirjas, et linnas elab rahvastikuregistri järgi 1. septembri 2016 seisuga 2730 elanikku, Loksa ei täida iseseisvana haldusreformi seadusega sätestatud elanike arvu miinimumkriteeriumi. Kuna Loksa linn on ümbritsetud Kuusalu valla territooriumiga ja omab ühist piiri vaid Kuusalu vallaga, on ettepanek ühendada Loksa linn Kuusalu vallaga.
Enn Kirsman ütles, et kirja hakkavad sel nädalal arutama Kuusalu vallavolikogu arengukomisjon ja kogukonnakomisjon, kes seekord peavad osaliselt ühise koos­oleku: „Oleme algusest peale aru saanud, kui sundliitmine tuleb, siis pannakse Kuusalu vald kokku Loksaga. Et seda ennetada, tegi Kuusalu volikogu Loksa volikogule ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Loksalt saime konkreetse vastuse, nemad räägivad meiega vaid siis, kui oleme valmis läbirääkimisi pidama ka Vihula vallaga. Meie volikogu otsustas, et Vihula vallaga läbi ei räägi. Seega pean jätkuvalt vabandama Kuusalu valla elanike ja ka Loksa linna elanike ees, et koos  vabatahtliku liitumisega lubatav 800 000 eurot jääb saamata.“
Ta nentis: „Päris sellega ka ei lepi, kui komisjon ütleb, et siin on Loksa, võtke see ja armastage. Põrsast kotis me vastu võtma ei soostu, enne tahame saada tõest infot, millises olukorras on see omavalitsus, mida meiega ühendada soovitakse. Kui peaks selguma, et ülevõtmise tulemusena Kuusalu valla toimetulek halveneb, kavatseme vabariigi valitsuselt nõuda õiglast kompensatsiooni, et Kuusalu valla elanikud liitmisest kannatama ei peaks. Rahandusministeeriumil on olemas avalikud andmebaasid, kui leiaks kellegi, kes oskaks ja tahaks, saaks sealt omavalitsuse kohta küllaltki palju infot. Iseasi, kui õiged need on, rahandusministeerium usaldab andmete esitajat.“
Vallavolikogu esimees lisas, et Loksa juhid on valinud tema hinnangul linna elanike jaoks kõige halvema variandi – kui sundliitmine tuleb, siis Kuusalu valla dikteerimisel. Vabatahtliku ühinemise korral oleks saanud kokku leppida ja ühinemislepingusse kirjutada, mida ühises omavalitsuses tegema hakatakse.
„Meil oli plaan pakkuda vabatahtliku ühinemise käigus Loksale varianti teha teineteisele vastastikku auditid – Loksa auditi oleks viinud läbi meie audiitor, meil aga Loksa oma. Nii oleksime saanud ja ka andnud objektiivse ning usaldusväärse ülevaate omavalitsuste majandusseisust,“ lausus Enn Kirsman.