Põhja-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon kiirustab Raasiku valda alustama ühinemisläbirääkimisi Rae või Anija vallaga, eelistatult Raega.
Raasiku vallas on haldusreformi seadusega nõutud 5000 kodanikust puudu paarsada ning praeguse seisuga on viimane aeg vabatahtlikuks ühinemiseks samme astuda või ootab ees sundliitmine. Riigihalduse minister Arto Aas moodustas aprillis haldusreformi piirkondlikud komisjonid, mille ülesanne on esitada ettepanekuid, soovitusi ja hinnanguid haldusreformiks ning volikogudele kokkulepete sõlmimiseks.
Ministri sõnavõttude ja komisjoniga suhtlemise põhjal tõdeb Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi, et nõutud elanikekvoodi mittetäitmisel pole jäetud alternatiivset võimalust Raasiku vallale jätkata iseseisvalt: „Mõtlemise ja tegutsemise all on mõeldud suunavalikut kas Rae või Anija.”
Kirjavahetus riikliku komisjoniga algas 13. mail, kui Põhja-Eesti piirkondliku komisjon esimees Kaia Sarnet saatis Raasiku vallavanemale Raivo Uukkivile ja volikogu esimehele Ants Kivimäele kirja, milles soovitab alustada ühinemisläbirääkimistega hiljemalt maikuu jooksul ning juhib tähelepanu, et haldusreformi jõustudes on omavalitsustel kõigest pool aastat ühinemistoimingute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, et esitada haldusterritoriaalse muudatuse taotlus hiljemalt tuleva aasta 1. jaanuariks.
Vallavanem Raivo Uukkivi vastas, et teemal on silma peal hoitud 2015. aasta juunist ning arutatud kõikidel vahepealsetel volikoguistungitel: „Raasiku vallavolikogu on esitanud naabritele Anijale ja Jõelähtmele ametliku ettepaneku muuta piiri nii, et enne nõukogude okupatsiooni Raasiku valla haldusterritooriumil olnud külad saaksid tagasi Raasiku valla osaks. Paraku on mõlemad naaberomavalitsuste volikogud vastanud eitavalt.”
Ta lisas, et Raasiku valla initsiatiivil on toimunud ühiskohtumine kõikide naabervaldade juhtidega: „Keegi naabritest pole valmis Raasiku vallaga vabatahtlikult ühinema. Seega ei vasta tõele, et Raasiku vald pole teinud midagi vabatahtlikuks ühinemiseks. Pole ühtegi naabrit, kellel oleks soovi läbirääkimisi pidada. Ka pole neil vajadust, sest iseseisvana jätkamise kriteeriumid on täidetud.”
Vallavanem on seisukohal, et registrist puuduvad paarsada kodanikku pole Raasiku vallale probleem, kuna valla rahvaarv on olnud kerges kasvus viimase 24 aasta jooksul ning iive on positiivne, seega on jätkusuutlik ja pole vahet, kas registris on 5000 või 4750 kodanikku.
Kirjavahetust arutas ka Raasiku vallavolikogu haldusreformi komisjon – seisukoht oli, et Raasiku valla eesmärk on jätkata iseseisvana.
Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu 1. juulil. Järgmise kirja saatis Kaia Sarnet 15. juulil Raasiku ja Rae ning Anija ja Aegviidu vallajuhtidele soovitusega alustada ühinemisläbirääkimisi. Ta märkis, et Põhja-Eesti piirkondlik komisjon võttis 11. juulil vastu otsuse soovitada Raasiku vallale algatada ühinemisläbirääkimisi Rae või Anija ja Aegviidu vallaga: „Lähtudes haldusreformi eesmärkidest ning uuringutest, moodustavad Rae ja Raasiku vald ühtse toimepiirkonna. Alternatiivse lahendusena soovitab komisjon kaaluda ühinemisläbirääkimiste alustamist Anja ja Aegviidu vallaga.”
Rae valla kasuks räägib komisjoni sõnul elanike liikumissuund ja tööränne: „Jürisse on kavandatud riigigümnaasium, mistõttu on ette näha olulist õpilasrännet Jürisse. Raasiku ja Rae valla ühinemine võimaldaks kujundada tugeva eeslinnalise kohaliku omavalitsusüksuse, kus elaks üle 20 000 elaniku ning mis suudaks tagada piisava teenusekvaliteedi ka Raasiku piirkonnas.”
Anija ja Aegviiduga ühinemise tugevus on komisjoni hinnangul ajalooline sidusus: „Valdav osa praegusest Raasiku vallast kuulus Harju-Jaani kihelkonda, mis haaras ka Anija valla alasid. Raasiku valla ühinemine Anija ja Aegviiduga võimaldaks luua tugeva elanike arvu kriteeriumile vastava omavalitsuse, mille läbiv telg on raudtee, kuid samas ei vastaks ühinemine elanike tegelikule liikumissuunale – keskus jääks Raasikule niiöelda selja taha.”
Raivo Uukkivi vastas riiklikule komisjonile, et Raega liitumise variant on loogiline ja kui jätta kõrvale iseseisvana jätkamise soov, Raasiku vallavolikogus ka kõige enam toetust leidnud. Ta lisas, et vallavalitsus teeb ettepaneku lisada volikogu augustikuu istungi päevakorda komisjoni soovituste arutelu.
Vallavanem rõhutas oma vastuses, et erinevad uuringud näitavad Raasiku valla võimekust: „Suudame täita nii seadusega pandud ülesandeid kui korraldada ja juhtida kohalikku elu mitte kehvemini kui naabrid. Pole vahet, kas rahvastikuregistris on kodanikke viis tuhat või veidi vähem.”
Raivo Uukkivi ütles, et sunniviisilisel liitmisel tekib ebaloogiline olukord, sest sel juhul ei maksa riik ühinemistoetust ja sellega karistatakse valda, kellel ühinemissund puudub, kuid kelle külge liidetakse väiksem: „Kuna meie volikogu on võtnud eesmärgiks jätkata iseseisvalt ja teinud ettepaneku Jõelähtme ja Anija vallale ajalooliste külade tagasisaamiseks, pole tehtud ühinemisettepanekut ühelegi vallale. Ettepanekud piirikülade osas lükkasid naabrid tagasi. Demokraatlikus, seadustega reguleeritud õigusruumis mingeid muid võimalusi piiride muutmiseks pole. On veel võimalus jätkata iseseisva vallana, aga see pole meie kätes, vaid riigikohtu laual. Mitmed vallad on taotlenud riigikohtult haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse kontrolli.”
