riigikogu liige,
riigireformi toetusrühma esimees
Eestil on täna harukordne võimalus viia läbi ulatuslik riigireform, seada meie riik valmis järgmiseks arenguhüppeks. Uus võimuliit on peegeldanud teotahet vaadata kaugemale ja viia ellu strateegiad, mis tagavad Eesti jätkusuutlikkuse.
Uue koalitsioonilepingu läbirääkimistel oli põletavaid teemasid palju. Arusaadavalt on tähtis leida kiired leevendused suhtelisele vaesusele, toetada lastega peresid, üksikvanemaid, pensionäre, leida lahendused ääremaastumise peatamiseks, nii sise- kui välisturvalisuse parandamiseks jpm. Kuid kõik see on ikkagi tulekahju kustutamine, väga oluline on teha jõuliseid otsuseid ka probleemide ennetamiseks, sest ravimine on teatavasti alati palju kallim kui tervise korras hoidmine.
Riigireform.ee mõttegrupp on selle ennetamise mõtteviisi riiklikul tasandil juurutamiseks välja pakkunud kaks väga konkreetset ja märgilist sammu – Töötukassa nimetamist Töökassaks ja Haigekassa nimetamist Tervisekassaks. Ainult nime vahetus ei tee veel asja paremaks, kuid annaks olulise signaali nii ühiskonnale kui ka organisatsioonidele endile.
Fookus peab olema meie jõukuse suurendamisel, seetõttu on lisaks erinevate toetuste summade üle arutlemisele väga vajalik ellu viia mõned põhimõttelised, suured asjad, mis on eelduseks teiste õnnestumiseks.
Riigikogu tänane koosseis on astunud samme riigireformi aluste sõnastamise suunas. Seetõttu on oluline, et see töö tulemuslikult ja kiiresti lõpule viidaks. Niisiis on üks olulisemaid ülesandeid riigireformi lähtealuste koostamine ja vastuvõtmine parlamendis, mis määraks riigireformi ulatuse, markeeriks valdkonnad ning lahendamist vajavad küsimused. Kui riigikogu riigireformi lähtealuseid ära ei fikseeri, on igal ühiskonna osapoolel riigireformist oma arvamus ja tulemuseks püsiv infomõra ning vähe villa.
Uue valitsusliidu leppest leiab nii mõndagi, millele mõttegrupp on varasemalt tähelepanu pööranud. Näiteks IT ja programmeerimise õppe süvendamine meie koolides ja e-Eesti projekti võimestamine igal järgneval aastal 10 miljoni euroga. Erinevatel haridustasemetel ja valdkondades IT- ja ettevõtlusõppe sisseviimine – ainult nii saame üle ettevõtete arengut pärssivast IT-inimeste põuast, süstime igasse eestimaalasse ettevõtlikkust ja ambitsioonikust ning suurendame hea palga teenimise võimalusi.
Äsja loodud võimuliidu tulevikuvaadet näitab ka kutseõppekeskuste ja rakenduskõrgkoolide kaudu ulatusliku ja jõulise ümberõppeprogrammi „Tark Eesti” käivitamine – selle kaudu anname ühiskonnale kindlust, et inimestel on parema palgaga töökohad ja ettevõtjatel tuleviku tarvis vajalike oskustega töötajad.
Siia juurde lisaks veel välismajandusdiplomaatia uuele tasemele viimise, omavalitsuste konkurentsivõime kasvatamise, ühistranspordi edendamise, aga ka kiire internetiühenduse viimase kilomeetri väljaehitamise, et üle Eesti oleks võimalik teha „tarka tööd” ja osaleda ühiskonnaelus.
Need on vaid mõned punktid, mis mõttegrupi ettepanekutest koalitsioonileppesse jõudsid. Selge on see, et nüüd, kus seisakuvalitsus on vahetatud teotahtelise ja jõulise liidu vastu, on oodata uut tõuget muutuste elluviimiseks.
