Riigikogu valimistest

1391

RAUL VALGISTE, politoloog

Järjekordsed valimised on lähenemas ning oleks sobilik vaadata üle reeglid, mille alusel toimub kohtade jagamine Riigikogus. Valitakse 101 liiget ja selleks moodustatakse üle Eesti 12 valimisringkonda. Igale valimisringkonnale antakse vastavalt selles piirkonnas elavate hääleõiguslike valijate arvule kindel arv mandaate. Ida-Harjumaa piirkond kuulub Harju- ja Raplamaa valimisringkonda, kus jagatakse välja 14 mandaati.

Pärast hääletamist jagatakse valimisringkonnas antud häälte arv mandaatide arvuga ning saadakse lihtkvoodi suurus. Sõltuvalt hääletanute arvust kujuneb kvoodi suuruseks umbes 5-6 tuhat häält. Kõik lihtkvoodiga võrdselt või sellest enam hääli saanud pääsevad Riigikogusse isikumandaadiga.

Seejärel loetakse kokku igale erakonnale antud häälte arv ringkonnas. Summad jagatakse lihtkvoodiga ning saadakse teada, mitme liht­kvoodi jagu sai iga erakond hääli. Kui näiteks lihtkvoodi suuruseks on 6 tuhat häält ja erakonna liikmed said ringkonnas kokku 11 tuhat häält, tähendab see erakonna jaoks 1,83 lihtkvooti. Erakond saab sellisel juhul ringkonnast kaks kohta Riigikogusse. Iga täiendava koha saamiseks peab erakond saama vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist.

Kuidas toimub aga mandaatide jagamine erakonna nimekirjas? Nimekirjas valimiste eelselt kokku lepitud kandidaatide järjekord pole enam oluline. Nüüd tehakse nimekirjas uus pingerida, kus enim hääli saanud kandidaadid reastuvad ettepoole. Isiklik häältekünnis peab olema vähemalt 10 protsenti ringkonna lihtkvoodist mis välistab seeläbi väikese arvu häältega Riigikogusse saamise. Näiteks 6 tuhande hääle suuruse kvoodiga ringkonnas peab kandidaat saama vähemalt 600 häält, et osaleda mandaatide jaotamises.

Kuna igas ringkonnas antakse alati hääli ka nende nimekirjade ja kandidaatide poolt, kes ei osutu valituks, siis jäävad osad mandaadid ringkondades välja jaotamata. Hinnanguliselt jagatakse ringkondades kokku umbes kolm neljandikku Riigikogu kohtadest. Ülejäänud kohad jaotatakse kompensatsioonimandaatidena üleriigiliselt erakondade nimekirjade vahel. Selleks, et erakond saaks osaleda kompensatsioonimandaatide jaotamises, peab ta ületama üleriigilise 5 protsendilise häältekünnise. Erinevalt ringkondade nimekirjadest osutuvad siinkohal oluliseks erakondade poolt eelnevalt koostatud üleriigilised valimisnimekirjad ning neis kokkulepitud kandidaatide järjekorda enam valimiste järgselt ei muudeta. Üleriigilises nimekirjas esimestel kohtadel asuvatel kandidaatidel on suurem tõenäosus saada Riigikogusse. Nad peavad selleks täitma vaid ühe miinimumnõude ja saama hääli rohkem kui 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist.

Üksikkandidaatidel on  oluliselt raskem Riigikogusse saada, sest nemad osutuvad valituks vaid siis kui koguvad vähemalt liht­kvoodi ehk isikumandaadi jagu hääli. Neid ei ole aitamas nimekirjas kandideerinute, kuid valituks mitteosutunutele antud hääled. Taasiseseisvunud Eestis pole veel ühelgi üksik­üritajana kandideerinul õnnestunud Riigikogusse saada.