Rahvaloendajad alustavad tööd

844

Alates veebruari keskpaigast võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soovinud, hakata ootama rahva­loendaja külastust. Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril.
 
„Rahvaloendajad hakkavad tõepoolest käima alates 16. veebruarist, kindlasti mitte enne seda,“ kinnitas Tallinna ringkonnajuht Pille Samberk. „Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata,“ lisas Samberk.

Rahvaloendaja tunneb ära Statistikaameti poolt väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi. „Tõendil on loendaja nimi ja pilt, Statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,“ selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.

Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud. „See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,“ kinnitas välitööde juht.

Kui kedagi pole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. „Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kell 9–21,“ ütles ringkonnajuht Pille Samberk. 

Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda. Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli igapäevaselt ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus. „Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi tervise­probleeme. See on lihtne „jah-ei“ küsimus,“ selgitas ringkonnajuht Pille Samberk.

Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse vaid elatus­allika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.

Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab ainult tema ise. „Rahvaloendusel kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika tegemiseks. Neid ei anta edasi teistele riigiasutustele. Seega ei pea keegi ka kartma, et muutuks tema sissekirjutus, sotsiaaltoetused või pensionimaksed,“ selgitas Tallinna ringkonnajuht Pille Samberk.

Rahva ja eluruumide loendust on vaja selleks, et kogu ühiskonda puudutavaid olulisi otsuseid tehes saaks tugineda värskele teabele ühiskonna vajaduste kohta. Võimalikult täpsete andmete saamiseks on loendus kõikne – see tähendab, et küsitletakse igat Eestis püsivalt (alaliselt) elavat inimest ja loendatakse kõik eluruumid.


Rahva ja eluruumide loendus 2011

31. detsember 2011: kõik rahvaloenduse andmed kogutakse 31. detsembri seisuga.

Küsitlusloendus: 16. veebruar – 31. märts 2012.

Rahvaloendaja näitab alati töötõendit, kannab salli ja sinist kohvrit, Teie palganumbrit ei küsi ja enne 16. veebruari Teid loendama ei tule.

E-loendus toimus 31. detsember 2011 – 31. jaanuar 2012.

Tulemusi avaldatakse alates 2012. aasta maist.

Rahvaloendusel osalemine on kohustuslik.

Lisainfo: www.rel2011.ee ja infotelefonil 625 9100 (küsitlusloenduse ajal E–R kell 8–18)

Eelmine artikkelSõitme külast leiti granaat
Järgmine artikkelKehra tervisekeskuses teisel korrusel on taas elektriravi kabinet