Sügisel toimus täiskasvanud õppija nädala raames üle Eesti enam kui 120 rahatarkuse koolitust. Osalejate tagasiside põhjal olid oma rahaasjade kontrolli all hoidmiseks saadud teadmised enam kui 1600 osalejast paljudele esimeseks reaalseks kokkupuuteks finantsharidusega.
Rahatarkuse koolitustest uue aasta hakul kokkuvõtteid tehes selgus, et 21protsenti tagasiside andnutest ei planeeri oma rahaasju ette, vaid kulutab vastavalt sissetulekule. Samuti ei koosta 41protsenti osalenutest isiklikku eelarvet. Ometi on just pikaajaline säästmine, eelarve koostamine ja seeläbi oma tuludel ja kuludel silma peal hoidmine finantskirjaoskuse alustalad.
Aitamaks inimestel aastalõpu tarbimise kõrgperioodi järel rahaga vastutustundlikult ümber käia on uusaastalubaduste jagamise ajal paslik anda mõned põhimõttelised soovitused ka koolitustel mitteosalenutele.
Neile, kes oma rahaasju ei planeeri, võis aastalõpp tähendada aega, mil kulud ületasid tulud ja eelarvesse tekkis ootamatu auk. Eelarve puudumisel võib kaine mõistuse asemel väga lihtsalt võimust võtta “võidab see, kel on surres kõige rohkem asju” mentaliteet.
Selleks, et eelmisest aastast kaasa võetud aalarveauke suveni lappida ei tuleks, tasub esmalt leida säästmise ja eelarve planeerimise juures ülioluline motivatsioon. Motivatsioonipuudus on reeglina tingitud sellest, et rahaasjad on korrast ära, ning seetõttu on teemaga ebameeldiv tegeleda. Sellest tekib omakorda väärarusaam, et kui raha ei ole, siis pole ka midagi planeerida.
Tegelikkuses on nii, et kui on eesmärk, mille nimel pingutada, on võimalik alati midagi kõrvale panna. Säästes iga päev ühe euro, teeb see kuus 30, aastas 360 eurot. Seda summat ei pruugi olla igapäevaselt lihtne kõrvale panna, kuid päevade lõikes on keskmiseks säästuks saavutatav.
Püstitatud eesmärk aitab tõsta ka motivatsiooni. Selleks, et rahaasjade planeerimine naudingut pakuks, on väga oluline teada, miks seda teha. Ega ilmaasjata öelda, et eesmärk on tähtajaga unistus. Motivatsiooniks veel nii palju, et selge eesmärgi korral kaasneb mõtlemise muutusega reeglina veelgi kohti, mis võimaldavad säästmist ilma elustandardis kaotamata.
Kui motivatsioon ja eesmärk olemas, pane kirja, millised on sissetulekud, millega saad igakuiselt arvestada. Seejärel jaga valdkondade lõikes täpselt ära, millele kui palju on võimalik kulutada. Eelarvedistsipliinist kinnipidamine on ülioluline.
Mida selgem on pilt, kuhu ja miks raha igapäevaselt kulub, seda lihtsam on kulutusi nii lühi- kui ka pikaajaliselt planeerida. Eelarve annab ülevaate, mille peale ja kui palju kulutad ning aitab leida võimalusi kulude vähendamiseks või tulude suurendamiseks. Mida väiksemad on sissetulekud, seda olulisem on täpselt kulusid planeerida.
Millal on õige aeg alustada? Vastus on, kohe – aasta esimesest kuust alustatud igakuine planeerimine võimaldab aasta lõpus teha selgemaid kokkuvõtteid oma finantskäitumisest. Nõuandeid, kuidas oma tulud ja kulud kontrolli all hoida, leiab tarbijaveebist www.minuraha.ee, kus on kättesaadav ka elektrooniline Finantsaabits, mille lugemisest on mõistlik alustada.
Parim kink, mida aasta alguses endale teha saad, on rahamuredest vaba ja rahulik aasta!