Rae vallavolikogu keeldus Raasiku liitumisettepanekust

1277

Raasiku vallavolikogu esimees ANTS KIVIMÄE: „Jätkame Raasiku valla naaberküladega läbirääkimisi ning ootame riigikohtu lahendit.”

Möödunud teisipäeval, 20. septembril otsustas Rae vallavolikogu, et ei nõustu Raasiku ettepanekuga alustada ühinemisläbirääkimisi. Keeldumise poolt oli 12 volikoguliiget, läbirääkimiste alustamise poolt 10, nende hulgas Raasiku vallavanem, Rae vallavolikogu liige Raivo Uukkivi. Raasiku vallavolikogu otsustas teha Raele ettepaneku augustis.
Rae vallavolikogu esimees Agu Laius põhjendas, et Rae ja Raasiku liitumisega halveneks ennekõike Rae valla sotsiaal-majanduslik olukord, pikemas perspektiivis toimuks märkimisväärne elukeskkonna arengu pidurdumine võrreldes praeguse tempoga.
Ta lisas, et Rae vallas on 16 650 elanikku ning vald vastab seadusega ette antud 5000 elaniku nõudele, mistõttu liitumine pole vajalik.
Rae vallavanem Mart Võrklaev lausus, et on tehtud põhjalik analüüs, võrreldus kahe valla arengukavasid ja investeeringuvajadusi: „Selgus, et mõlemal vallal on suured investeeringuvajadused, mida on vaja katta laenudega. Rae vallal tuleb lähima kahe aasta jooksul juurde luua lasteaiakohti Järvekülla ja Lagedile, teha koolikohti Peetri piirkonda, panustada tervisekeskuste rajamisse, ühendada kergliiklusteede võrku kõik suuremad asumid, viia koolibussi marsruudid tolmuvaba katte alla. Ka Raasiku vald vajab suuri investeeringuid haridusvaldkonda, teedesse ja kergliiklusteedesse.”
Ta lisas, et ühendvalla moodustamisel tuleb ühtlustada kõik toetused ja haridustöötajate palgatasemed, mis tähendaks küll Raasikul suuremaid toetusi ja palkasid, aga Raes ühtlustumisel kasvu ei tule. „Rae areng pidurduks nii investeeringutes kui palkade-toetuste kasvus, sest kõigeks raha ei jätku.”
Raivo Uukkivi rääkis Rae vallavolikogu istungil enne otsuse vastuvõtmist, et Raasiku valla ettepaneku tegemisele eelnes pikk arutelu juba 2015. aasta suvest. Enim toetati seisukohta, et Raasiku vald soovib jätkata iseseisvana ka pärast 2017. aastat: „Paraku võeti reformierakondliku ministri eestvedamisel, IRLi ja SDE kaasa jooksmisel haldusreformi väga toores seadus vastu. Seadus keskendub territoriaalsetele muudatustele, aluseks on võetud elanike minimaalne arv, et saaks jätkata iseseisvana. See müstiline ja põhjendamatu number on 5000, Raasiku vallas on elanikke 4773.”
Ta tõi välja, et Raasiku vald on erinevalt paljudest teistest taasiseseisvumise ajal rahvaarvu kasvatanud ning elab oma igapäevaelu Tallinna suunal, mistõttu sai tehtud ettepanek just Rae vallale.
Ta lisas, et Rae vallavolikogu keelduva otsuse eelnõus ja seletuskirjas räägiti ainult liitumisest, liitumistaotlusest: „Rõhutan, et Raasiku ei teinud Raele ettepanekut liitumiseks, vaid ettepaneku ühinemisläbirääkimistega alustamiseks. Need läbirääkimised ei pea lõppema positiivselt, kuid miski seletuskirjas toodust ei põhjenda nende alustamata jätmist. Täiesti aluseta on väita, et Rae valla eelarve kannatab ühinemisel. Raasiku vald toimib hästi, ühinemisel liidetakse ka tulud, seega suurem osa vajalikest tegevustest saab ka pärast ühinemist rahastuse praeguste Raasiku maksumaksjate abil.”

Kuidas edasi?
Raasiku vallavolikogu arutas haldusreformiga seonduvat teisipäeva, 27. septembri õhtul, lehe trükkimineku ajaks polnud arutelu tulemused veel teada. Ettepaneku teha haldusreformi teemal eraldi istung, tegi Tiina Rühka.
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus esmaspäeval Sõnumitoojale, et tal pole aimugi, mida saab veel arutada: „Ilmselt jätkub arutelu, kuidas naabritelt külasid üle võtta. Minu kui omavalitsusjuhi seisukoht on, et ükski normaalne omavalitsus ei anna oma külasid ehk maksumaksjaid ära. Oleme olukorras, kus Raasiku ei tohiks teha ühelegi teisele naabrile rohkem ühinemisettepanekuid. Jõelähtme suunas puudub ühistranspordilogistika, Anijaga jäädakse selgelt ääremaaks, kus elatakse igapäevaelu vallakeskusest ehk Kehrast vastupidises ehk Tallinna suunas. Meie õlekõrred on riigikohtu otsus ning vallasisesed regulatsioonid, mis tooksid elanikke end Raasiku valda registreerima.”
Raasiku vallavolikogu esimees Ants Kivimäe lausus, et pooleli on läbirääkimised küladega – Kihmla-Salumäe ja Linnakse külaelanikud kohtuvad omavahel käesoleval nädalal: „Enne nad aga midagi ei otsusta, kui pole riigikohtu lahendit. Kui tuleb sundliitmine Rae vallaga, ei taha nad meiega liituda. Räägitud on ka Jõelähtme valla Sambu külaelanikega. On olnud kuulda ka sellest poolest Aruaru külast, mis asub Raasiku Elektri taga, Aruküla pool Jõelähtme jõest. Jutt käib aga ainult paarikümnest elanikust. Ka Rae valla piiriküladega on räägitud, et kas mõni tahaks meile tulla, kuid Rae vallavalitsusega pole nad suhelnud. Ükski volikogu ega vallavanem ei anna niisama oma külasid ära, elanike taga on maksutulu.”
Ants Kivimäe on 5000 elaniku kriteeriumi üle nördinud: „Raasiku vald on olnud kogu aeg normaalselt toimetulev. Ei saa aru, miks meid ärhvardatakse sundliitmisega. Jääme ootama riigikohtu lahendit haldusreformi seaduslikkuse kohta, see peaks saabuma oktoobris. Üks võimalus on minna ka riikliku reformikomisjoni ette ning tõestada, et suudame iseseisvalt jätkata. Usun, et saaksime ka selle veenmisega hakkama.”