Raasiku valla huvitavast ajaloost

2089

MARIANNE LOIK, ajalootudeng Raasiku vallast Härma külast

Tarkus kuulub minevikku, tegevus olevikku ja rõõm tulevikku. See hiina vanasõna iseloomustab hästi Raasiku valla esimest ajaloo- ja tulevikupäeva.

Hea meel on tõdeda, et kogu Raasiku vald on kaetud kodu­ajaloo huvilistega. Ilse Tudre Raasikult, Mai Erbe Arukülast ja Vaino Napp, kellele on jäänud Peningi-Pikavere piirkond – kõik on oma tööd teinud suure armastuse ja pühendumusega.

On hea, et lisaks nendele on  tekkinud  põlvkond, keda huvitab esivanemate aeg ja sellega kaasnev lugu.

Ajalooõpetaja Henri Reederiga on meil ühine eesmärk kaardistada valla ajalugu ja viia edasi kodukandi uurimist. Selleks oleme teinud Facebooki keskkonda leheküljed. Henri abil nägi ilmavalgust Aruküla ajaloo lehekülg  ja mina koostasin Raasiku valla ajaloo lehe.

Lugejad leiavad nendelt huvitavaid pilte ja lugusid. Saame ka ise iga päev uue informatsiooni võrra rikkamaks. Minule on see Raasiku alevi uurimisel eriti väärtuslik. Olen võtnud eesmärgiks teha oma bakalaureusetöö vabariigiaegse Raasiku kohta. Samal teemal tegin ettekande seekordsel ajalookonverentsil,  sissejuhatuseks Raasiku põhjalikumaks uurimiseks. Teema tundmiseks tegin esmalt algust mõisate lõppemise, maade jagamise ja raudteejaama tekkimisega, sest need andsid suure tõuke Raasiku alevi kujunemisele.

Loodan tulevikus anda ka oma panuse alevi raamatu koostamisse. Heade inimeste toetuse ja informeeriva abiga saame üheskoos Raasiku loo kaante vahele. Sellega seoses on oodatud igaühe huvitavad lood ja pildimaterjalid.

Oleks meeldiv, kui möödunud teisipäevane üritus pani alguse edasisteks ajalookonverentsideks. Leiame koos teiste ajaloohuvilistega valla eri paikadest, et edaspidi võib selliseid põnevaid kokkusaamisi teha ka kusagil pisikeses hubases ruumis. Saaksime rääkida ühel teemal kauem kui paikapandud 15 minutit. Arutelu käigus jõuaksime paremini selgusele valla mineviku telgitagustest. 

Tundub, et kohalik ajalugu ei jäta külmaks ka koolinoori. Tihti  ei osata seda ehk päris õige nurga alt õpetada ja tekitada piisavat huvi. Leian, et meie koolides saab näiteks 5. klassi ajalugu anda kodukandi põhjal, sest kõik olulised ajaloolised sündmused on puudutanud ka meie oma valda. Vabalt saaks rääkida arheoloogiliste leidude näitel muistsete eestlaste elust, Igavere küla näitel ristisõja lahingutest ja Liivi sõja mõjust Kiviloo piiskopilinnusele. Rääkida võib mõisatest, Harju-Jaani kiriku põhjal usuelust või suurmehe Kaarel Eenpalu tegudest sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal.

Mul on vedanud, sest suur osa esivanemaid on elanud Harju-Jaani kihelkonnas või Raasiku valla tänastel aladel juba 17. sajandist. Kindlasti tahan ka ise jääda siia, oma koduvalda, kus on mu juured.