Jüriöö jooks toimus Raasikul 51. korda, osales 102 jooksjat.
Jüriöö jooksu üks korraldajatest, Raasiku elanik Erik Tammsoo ütles, et seekordse jooksu muutis eriliseks tugev tuul, mis sundis tegema jooksu reeglitesse muudatusi – varasematel aastatel ei tohtinud kustunud tõrvikuga finišeerida, sel korral ootas leegita tõrvikuga lõpetajaid trahviminut. Kuuest võistkonnast õnnestus tuli finišisse tuua neljal.
Erik Tammsoo on korraldanud 23. aprillil Jüriöö jooksu Raasikul neli korda ning äratanud traditsiooni varjusurmast, eelmisel aastal aga jooksu ei toimunud: „Paus tuli sisse peamiselt Raasiku kooli passiivsuse tõttu. Kuna neilt pealehakkamist ei tulnud, mõtlesime, et mis meiegi pingutame. Kui jooks oli vahele jäänud, oli ikka veidi kahju, et traditsiooni on murtud.”
Selleaastane jooks oli aga suurejoonelisem kui kunagi varem – kui siiani on jooksu korraldamisele õla alla pannud ettevõte Mistra-Autex, Raasiku põhikool ja rahvamaja, siis seekord toetasid üritust ka Raasiku vallavalitsus ja Raasiku Õlletehas.
Jooksud olid kolmes vahetuses, noorimad võistlejad 1. kuni 4. klassi õpilased Raasiku koolist, võistkondi oli 6. Keskmises vanuserühmas võtsid mõõtu 5. kuni 9. klassi noored viies meeskonnas. Kui hakkas hämarduma, startisid täiskasvanud, kes pidid jooksuringil kaasas kandma põlevat tõrvikut. Kui tõrvik distantsi ajal kustus, oli lubatud see uuesti süüdata või joosta finišisse, sel juhul ootas trahviminut. Jooksu võitnud Härma küla meeskond jõudis finišisse küll kolmandana, kuid tõi esimesena tagasi põleva tõrviku ning pääses trahviajast. Härma küla viis endaga koju jooksu rändkarika.
Igas teatevõistkonnas oli 6 liiget, raja pikkus 1,95 kilomeetrit. Igal jooksjal tuli seega läbida umbes 360 meetrit. Korraldaja sõnas, et varem on olnud võistkonnad suuremad, kuid sel juhul jäi ühe jooksja distants liiga lühikeseks.
Erik Tammsoo rääkis, et põleva tõrvikuga jooks on Jüriöö lahutamatu traditsioon, varem anti tõrvikud ka keskmisele vanuserühmale, seekord jooksid noored helendavate pulkadega: „Selgus, et mõned nooremad võistlejad pelgavad lahtist tuld ning ohutuse mõttes otsustasime sellest loobuda.”
Nii kaua, kui on Raasikul olnud staadion, on seda jooksudistantsil kasutatud. Peakorraldaja ütles, et staadioniring peab kindlasti raja sees olema, sest see on atraktiivne stardi- ja lõpukoht. Jooksudistants kulges staadioni väravast Meierei poeni, sealt mööda Tallinna maanteed tagasi kooli poole. Noorim vanuserühm võistles ainult staadionil.
„Start ja finiš peavad olema hästi näha, pole mõtet metsas joosta,” ütles Erik Tammsoo.
Ta sõnas, et osalejaid oli umbes sama palju nagu varasematel aastatel, kuid seekord oli vähem niiöelda külalismeeskondi – tulemata jätsid eelmistel aastatel osalenud võistkonnad nii Haljava külast kui Tallinnast. Kõik võistlejad olid Raasiku vallast.
Jooksuõhtu lõpetas pärast autasustamist ilutulestik, mille organiseeris ja rahastas Peningil asuv orienteerujate klubi Guido Treesi eestvedamisel.
Tõrvikujooksu võitjameeskonna liige, Härma külavanem Marianne Loik ütles, et nende esimene tõrvik kustus kohe jooksu alguses, kuid kiirelt saadi uus asemele.
„Meeskonda kokku panna oli mul väga raske. Tahtsin osaleda, kuna tunnen, et Harjumaa aasta küla peaks olema ka edaspidi aktiivne, kuna on ees ootamas Eesti aasta küla valimine. Suures osas sama seltskond on Jüriöö jooksu ka varem võitnud.”
Abivallavanem Ardo Niinre, kes jooksis vallavalitsuse võistkonna koosseisus, märkis, et värskeid, rõõmsaid ja elevil jooksuhuvilisi on tore vaadata: „Jüripäev on traditsiooniliselt liikumise päev. Ajaloos tuldi sel päeval taludesse tööle, aeti kari välja. Kõik oli seotud liikumisega.”
Jooksu aitasid korraldada Raasiku kehalise kasvatuse õpetaja Heiko Kraubner, noorsootöötaja Angela Allik, rahvamaja juht Helle Vaga. Ivar Reiman tegi kuulutused, Meelis Ahven ja Margit Sinik pildistasid. Vahetuspunkte turvasid õpetajad.
