Probleemidest hariduses

1935

ANNE EENPALU, Lasnamäe halduskogu ja hariduskomisjoni liige, Aruküla elanik

Probleem koolides on vähene haritud ja motiveeritud noorte õpetajate lisandumine kollektiivi. Pedagoogi palk peaks tõusma vastavalt staažile iga 5 aasta tagant ja loodan, et keelekümbluse, nii varajase kui hilise, pedagoogide tasustamine on suurem.
Lasteaias ja põhikoolis keelekümblusega tegelevad pedagoogid ei tohi lastega rääkida nende emakeeles sõnagi, sest muidu nullib see 1998. aastal Kanada eestlase Peeter Mehisto keelekümblusmetoodika aluspõhimõtteid. Õnnelikud on põhikoolid, kuhu tulevad õpilased, kes on läbinud lasteaia keelekümbluse. Kuna tegu on riikliku programmiga, siis koolid saavad täiendavat pearaha ja pedagoogid peavad saama suuremat tasu. Loomulikult valib iga kool õppekava ise ja õpilastele on keelekümblus vabatahtlik.
Kui 1990. aastate algul polnud harvad lasteaedades vene ja eesti laste kaklused rahvuse ja keele pinnal, siis nüüd sujub keelekümblus rahulikumas sängis, sest keelt on vaja teada, et saada paremad õppimis- ja töövõimalused Eestis. Teema on olnud tundlik ja tulemused aeganõudvad, seepärast on pedagoogide tasustamine ülioluline. Keelekümbluse koolide pedagoogidele makstav palk on lisatasuna erinev, mõnes 10-50 protsenti.
Juba minister Tõnis Lukase ajal räägiti koolivõrgu korrastamisest. Igasse maakonda on planeeritud üks riigigümnaasium. Kui Tallinn ja Harjumaa on üks piirkond, siis kokku on vaja ehitada 6 riigigümnaasiumi 2670 õpilasega.
Kohtumisel minister Jürgen Ligiga saime teada, et Tallinn on nõus lubama kahe riigigümnaasiumi ehitamist Mustamäele ja Kristiinesse, sest selles piirkonnas jätkub rohkearvuliselt gümnasiste. Tallinnas on väga tugevate traditsioonidega gümnaasiumid ning koolidirektorid ja lapsevanemad on raginal liitumistele vastu. Edaspidi on gümnaasiumide ja kutsekoolide pidaja riik. Järelikult hakkab riik vastutama ainult kahe riigigümnaasiumi eest, sest raha ehitamiseks tuleb Euroopa Liidult. Omavalitsuste vahel käib nagistamine Tabasalu, Viimsi, Saue, Rae vahel, sest arvatakse, et võib-olla Tallinnasse polegi vaja ehitada riigigümnaasiume, sest olemasolevaid gümnaasiume on piisavalt ja Tallinn-Harjumaa on üks piirkond.
Pedagoogika eesmärk on anda kaasavat haridust, kaasav haridus on kogu Euroopas hinnatud ja populaarne. Eesmärk on ka erivajadustega lapsed valmistada ette väärtuste loojaks omas ühiskonnas. Esile kerkivad probleemid tavakoolides, kuhu on sattunud klassidesse autistid ja teiste erivajadustega lapsed. Miks ei saa tavakooli pedagoog lisaraha, kui tema klassis on mitmed eri lähenemist nõudvad lapsed, kes takistavad teiste laste edasijõudmist?
Riigigümnaasiumite ehitamisega näib kiire, sest 2021. aastaks peavad nad valmis olema, muidu võetakse Euroopa rahad ära. 2000. aastast on liidetud ja lahutatud 12 kooli, sest pole jätkunud õpilasi.
Minu talu kõrval asub mõisahoones Vaba Waldorfkool. Uurisin, mis saab nendest lastest edasi. Nende õppemetoodika on erinev ja eesmärk on anda põhiharidus noortele, et nad haakuksid sotsiaalselt ühiskonda ning saaksid paremini hakkama. Õpetajad suhtlevad lastega loovalt, loominguliselt ja tegelevad isiksuse parendamisega. Õpetaja peab olema sõber ja tema ees ei pea olema hirmu.
Riiklik haridus, koolitoit, ringid ja huviharidus on koolides enamasti tasuta, spordipedagoogid tegelevad pallimängude õpetamisega. On palju perekondi, kus laps ei saa spordikoolides kõrgete maksude pärast trenni teha, seepärast on spordi- ja huvialategevus koolis igati tervitatav ja tänuväärne.
Koolivaheajad ja pikk suvepuhkus on õpetajatele lisaboonus, sel ajal on võimalik kas puhata või tegeleda enesetäiendamisega.

Eelmine artikkelLoksa mälumängusarja üldvõit läks Vanadele
Järgmine artikkelRaasiku vald otsib kodanikke