
Jaanuaris hakkas elektrit tootma Kehrast mõne kilomeetri kaugusel asuva Pihlaka päikeseelektrijaama esimene osa. Kehrast teisel pool maanteed Kaunissaare külas kokku ligi 90 hektari suurusele alale kahes etapis rajatav Pihlaka päikesepark on Eestis üks suurim, pärast teise osa valmimist kavandatakse selle aastaseks elektritoodanguks ligi 53 000 megavatt-tundi. Selleks investeeritakse kokku 35 miljonit eurot.
Pihlaka päikeseparki rajava KC Energy tegevjuhi Mihkel Looritsa sõnul kulus jaama 1. etapi töödeks umbes 5 miljonit eurot. Ta rääkis, et alustati möödunud suvel pinnase ettevalmistustöödega: rajati kraavid, et vältida vee kogunemist päikesejaama alale, ning ehitati ligipääsuteed, laoplatsid, ajutine elektriühendus ehitusperioodiks, aiad, Kehra-poolsesse külge ka kuusehekk. Et elekter jõuaks jaotusvõrku, kaevati kaabli jaoks rohkem kui 4 kilomeetrit trassikoridori Anija-Kehra maantee Kehra küla poolse teeristi ääres oleva alajaamani.
„Maasse pandi lisaks meie kaablitele ka Elektrilevi omad. Seni tagas Pihlaka päikesepargi juures olevatele majapidamistele elektriühenduse õhuliin, nüüd võtab Elektrilevi selle maha, sest tänu meie investeeringule asendati kaabelliiniga. Ma ei ole kursis, kas varem oli seal tormide puhul elektrikatkestusi, aga nüüd on piirkonna varustuskindlus kindlasti parem,“ ütles Mihkel Loorits.
Pihlaka päikeseparki paigaldati esimeses etapis 13 hektari suurusele alale 13 728 päikesepaneeli, mille aastane elektritoodang on sõltuvalt päikesekiirgusest umbes 7400 megavatt-tundi. Esimese etapi tööd lõppesid detsembri keskel, järgnesid katsetused ja mõõdistused ning alates 10. jaanuarist läheb Pihlaka 1. päikeseelektrijaamas toodetud elekter Elektrilevi jaotusvõrku.
Päikesejaama teine osa valmib suvel
Praegu käib Pihlaka pargi 2. osa ehitus. See on suurem, kokku 70 hektaril, sinna paigaldatakse 79 638 paneeli.
„Ehitaja on tubli ja töödega kenasti graafikus. Ka tarneahelad on muutunud kindlamaks ning meie tegevus efektiivsemaks, sest meil on Eestis kokku üle 50 päikeseelektrijaama. Loodame, et saame Pihlaka jaama teise osa tööle suve keskel,“ lausus KC Energy tegevjuht.
Ta lisas, et kõik paneelid ja muud põhiseadmed on kohal ning kõige mürarikkamad tööd peaksid lõppema lähiajal – 94 protsenti metallpostidest, mis maasse rammitakse, on paigaldatud. Ka päikesepargi kaht osa läbiv magistraaltee on valmis.
Pihlaka 2. osa elektritoodangu andmiseks Eleringi põhivõrku rajatakse Kehra alajaama kõrvale eraldi kõrgepingealajaam, mis teeb päikesejaamast toodetud madalpingeelektri kõrgepingeelektriks: „Piltlikult öeldes, kui päike paistab, saavad Pihlaka päikesejaama 1. osast endale elektri kohalikud elanikud, Pihlaka 2 hakkab panustama naabervaldade ja kogu Eesti elektrivarustuse tagamisse.“
Alajaama vundament on valmis, trafo paigaldatud, oodatakse veel ülejäänud seadmeid.
Ka Pihlaka päikesepargi teise osa Kehra-poolsele küljele on ettenähtud okaspuuhekk. Mihkel Loorits rääkis, et Rae vallas korraldati päikesejaama visuaalse mõju vähendamiseks koostöös kohalike peredega heki istutamise aktsioon. Ta arvas, et tänavu tehakse samasugune ühine puude istutamine ka Pihlaka päikesepargi juurde ning sinna on oodatud kohalikud elanikud koos lastega.
„Kuused, mida istutame, on poole meetri-meetri pikkused, et annaksid juba praegu välja madalama heki mõõdu. See välistab, et aia tagant mööda sõitev niiduk need maha niidaks ning umbrohi ei lämmataks. Puid on vaja istutada päris palju, kindlasti mitusada,“ ütles ettevõtte tegevjuht.
Pärast päikesepargi valmimist plaanib KC Energy hakata koostööd tegema kohalike põllumajandusettevõtete ja lambakasvatajatega. Mihkel Loorits selgitas, et päikeseparkide opereerimine on efektiivsem, kui ala niita või pidada seal lambaid. Selleks on suheldud lambakasvatajaga, kellega juba tehakse koostööd – ta karjatab lambaid Anija mõisa vastas olevas päikesepargis, mille ostis KC Energy eelmiselt omanikult poolteist aastat tagasi.
„Oleme avatud kõigile, kes tahavad Pihlaka päikeseelektrijaama territooriumi pikaajaliselt lambakasvatuseks või näiteks heina niitmiseks ja varumiseks kasutusele võtta. Paneelide vaheline ala on kuus meetrit, seda on võimalik ka masinaga niita,“ ütles ta.
Kohalikule teele mustkate
Enne päikeseelektrijaama rajamise alustamist saatis KC Energy Anija vallavalitsuse kaudu piirkonnas elavatele inimestele selle kohta teate ning kontaktid, kuhu pöörduda, kui neil on päikesepargi rajamisega seotud muresid-pretensioone ning küsimusi.
„Arvestades ilmastikku ja teede suurt koormust, on põhimure olnud teedega. Oleme neid greiderdanud ja auke lappinud, et kohalikud elanikud saaksid sõita autosid lõhkumata. Teine suurem mure on olnud, kui korraga on päikesejaama tulnud palju paneelikoormatega rekasid. Siis on olnud lühiajalisi takistusi teelt läbipääsuga. Oleme ka seda püüdnud operatiivselt lahendada,“ jutustas Mihkel Loorits.
Ta lisas, et küsitud on ka, kas maanteeäärse kaablitrassi kaevise ümbrust saaks visuaalselt ilusamaks teha: „Meil on töövõtjaga kokku lepitud, et niipea, kui ilm lubab, hakatakse sealt kändusid ja langetatud võsa ära viima ning tehakse pinnas siledamaks.“
Enne päikeseelektrijaama rajamise algust dokumenteerisid vallavalitsus ja KC Energy maanteelt päikesepargini viiva ja seda läbiva Vorbi tee olukorra ning panid kirja, millises seisukorras peab tee olema pärast päikesepargi ehitustööde lõppemist. Lisaks lubas ettevõte oma kulul pinnata tolmuvabaks 500 meetrit Vorbi tee kruusatee lõigust, mis keerab Anija poole. „Kuna selle ääres elab rohkem peresid, nägi vallavalitsus vajadust esmajärjekorras just see tee korda teha ning paneme õla alla ja sellest teest poole ulatuses kanname pindamise kulud meie. Seda teeme siis, kui ehitusperiood läbi ja teepinnad tahenenud.“
Tuulik ja tuulepark
Möödunud suvel algatas Anija vallavalitsus KC Energy taotlusel Pihlaka päikesepargi kõrvale detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise ühe tuuliku püstitamiseks. Mihkel Loorits sõnas, et praegu viiakse läbi keskkonnauuringuid, kas tuulikut saaks sinna rajada või ei. Samuti püütakse koostöös Anija vallavalitsusega leida, kas ja mis kasu võib kohalik kogukond saada tuulikust.
Jaanuaris tegi KC Energy Anija vallavalitsusele ka taotluse algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneering, et välja selgitada, millisesse asukohta on võimalik Anija valla territooriumile rajada tuulepark.
Ettevõtte tegevjuht ütles, et ei näe Anija vallas perspektiivi suurte massiivsete tuuleparkide rajamiseks: „Pigem tuleb leida mõistlik asukoht kuue tuulikuga pargi jaoks ning leida, mida see vallale ja kohalikele inimestele annab. Kui oleme leidnud nii kogukondliku kasu kui planeeringumenetluse käigus paralleelselt tuulepargi jaoks sobivaima asukoha, tasub põhjalikumate uuringutega edasi minna.“





