
Poole aasta pärast muudavad kohalikud valimised Eesti haldusmaastikku. Muutuvad tõmbekeskused, avalike teenuste saamise ligipääs ja kvaliteet. Olen jätkuvalt seda meelt, et kohaliku omavalitsuse mõte peaks olema kogukonna oma asjade ise otsustamine. On loogiline, et kohalik elanik teab kõige paremini, kuidas ja kellel on vajadus sotsiaalteenuste järele, kuidas korraldada paikkonnale sobivat ehitustegevust või koolide toimist. Minu jaoks on võtmesõna kogukond ehk inimesed, kes tunnevad omavahel ühtekuuluvustunnet – etniliselt, territoriaalselt, elulaadipõhiselt.
Eesseisva haldusmuutuse kõige suurem puudus on valdade üsna suvaline liitmine, kus neid tingimusi pole järgitud. Ka on põhjendamata mantraks muutunud 5000 elaniku nõue. Oluline on pigem omavalitsuste toimetulek, ehk tulude ja kulude suhe. Haldusreform ei vähenda ebavõrdsust omavalitsuste vahel, see oli, on ja jääb. Hästi on läinud seni ja läheb ka tulevikus omavalitsustes, kus elanike arv on stabiilne või kasvab, on piisavalt töökohti ja töökäsi.
Keegi ei ole seni liidetavate valdade elanikelt küsinud, mida nad arvavad haldusreformist. Kui kogukond on rahul pakutavate teenuste kvaliteediga, siis alt üles tulenevat tahet muutusteks pole.
Kuusalu vallas on pisut vähem kui 6600 elanikku. Meie valla kohaliku potentsiaali indeks on Eesti 213 valla ja linna hulgas 19. koht. Käesoleva aasta esimese 3 kuu tulumaksu laekumine annab Kuusalule Harju valdade hulgas 5. positsiooni. Laenukoormus ja valitsemiskulud on madalad, teenuste osutamise võimekus kõrge. Ometi pole ühtegi teist teemat, mis oleks viimase aasta jooksul tekitanud rohkem muret kui haldusreform.
Haldusreform Kuusalu vallas on seni olnud hulk vilgast, kuid viljatut tegevust. Oleme teinud oma naabrile korduvalt ettepaneku istuda ilma igasuguste eeltingimusteta laua taha ja arutada võimalikku liitumist. Oleme saanud vaid eitavaid vastuseid.
Nüüd, kui vabariigi valitsus on andnud teada, et Loksa linn oleks otstarbekas sundliita Kuusalu vallaga, saatsime Loksa linnale taas ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks, saime eitava vastuse. Naabrite volikogu soovib jätkata omaette, enda arvates ollakse selleks piisavalt võimekad. Kuusalu vallavanemana mõistan ja austan Loksa linnavolikogu soovi. Paraku ei usu, et valitsus 2700 elanikuga ja riigi abirahast elava pisi-linna suhtes saab erisust rakendada. Seda enam, et erisust pole sisuliselt olemas. Lõpptulemus on, et Harju maavanem oma viimase tööna teostab Kuusalu valla ja Loksa linna sundliitmise. Toimub protsess, millest kumbki liidetav pole sisuliselt huvitatud. Moodustub uus volikogu, kuhu pinged on juba ette sisse kodeeritud. Tulubaas jagatakse ümber, praeguse Kuusalu valla elanikud sellest ei võida. Piisab, kui vaadata, millised näevad välja Kuusalu koolid, ja võrrelda Loksa kooliga, millised on Kuusalu valla sotsiaalsüsteem, lasteaiaõpetajate töötasud.
Kuusalu vallavolikogu peab hiljemalt 15. maiks andma arvamuse, kas nõustutakse vabariigi valitsuse ettepanekuga liita Loksa linn ja Kuusalu vald. Et arvamus omaks sisulist jõudu, korraldab vallavalitsus rahvaküsitluse, soovime teada saada teie arvamust. Kuigi volikoguliikmed ei pea otsuse tegemise juures arvestama küsitluse tulemusega, on sellele tuginemine ainuõige tee, muidugi eeldusel, et küsitlusest võtab osa vallaelanikest arvestatav hulk.