Omanik + geneetika + kasvatus = koera käitumine

3768

helena
HELENA TRUS, Jüri Loomakliiniku loomaarst

Loomakliinikus näeme koerte käitumisprobleeme, mis on tingitud kutsikaeas tegemata jäetud kasvatustööst. Tavaliselt on selle taga lihtsatest reeglitest mittekinnipidamine ning omaniku teadmatus.

Kõik algab sellest, et inimene peab rahulikult järele mõtlema, kas ja milleks talle on koera vaja. Koera eluiga on 10-15 aastat. See aeg toob kaasa kohustusi, mida tuleb täita iga päev. Enne kutsika kojutoomist tehke selgeks, kuidas ta teiega koos elama hakkab.

Koera olemuse ja käitumise määravad üheskoos geneetika ehk tõuline eripära, omanikupoolne kasvatus ja temaga tegelemine. Eelkõige peab hindama enda võimalusi koerale aega pühendada.

Flegmaatiliste tõugude esindajad (tiibeti mastiff, kaukaasia lambakoer, bernhardiin, new foundlandi koer jt) tunduvad, et ei soovi rohkem kui kahte paid päevas ja toitu, kuid neid ei saa jätta 15 aastaks aianurka, kus ei õpi inimestega käituma.

Teine ja sagedasem äärmus on hüperaktiivsed koerad (saksa lambakoer, jahi- ja linnukoerad, doberman jt), kes sooviks igapäevast tegelemist ja omaniku valmisolekut koerale aega pühendada. Regulaarselt koeraga tegeledes on võimalik saavutada mõlemapoolne rahulolu, kus koer suudab pärast vaimset või füüsilist pingutust olla kodus rahulikult. Kui hakkab lõhkuma, närima või ei kuuletu enam, on viga omanikus, kes ei suuna koera õigele teele.

Enamikke probleeme on võimalik ennetada kutsikaeas. Sotsialiseerimisega tuleb algust teha esimesest päevast uues kodus. Kutsikas peab rahulikult suhtuma jalgratturitesse, suusatajatesse, kiljuvatesse lastesse, loomadesse ja sõidukitesse. Ta peab laskma ka võõrastel inimestel ennast igalt poolt katsuda, kinni hoida ja selili keerata. Palju abi on kutsikakoolis käimisest, käitumisalastes küsimustes oskab nõu anda ka loomaarst.

Lastesse arglikult suhtuv kutsikas võib täiskasvanuna lapsi rünnata. Kutsikana kätega mängima harjunud koer eelistab täiskasvanuna mängida inimese kätega mitte mänguasjadega. Kutsikana liikuvaid objekte rünnanud loom ärritub kergesti autode, kodutehnika ja muu peale. Kui lubada kutsikal mängida lume rookimise ajal labidaga, siis ei tasu imestada, kui ühel hetkel ripub koer hammastega labida küljes. Kui lapsevanemad lubavad lastel kutsikaga maadelda ning riietest sikutada, siis kinnistub taoline „mängimine“ ning koer käitub nii ka täiskasvanuna.

Üksi koju jäämist peaks harjutama esimesest päevast, pikendades omaniku eemal olemise aega järk-järgult. Kui koer ei ole harjunud omanikuta olema, tekib üksindusärevus, selle maandamiseks hakkab ulguma, haukuma, kiunuma, asju lõhkuma.

Kutsikat on vaja harjutada võõrastega suhtlema, sest teistesse inimeste vastu umbusklik või agressiivne koer ei lase ennast aidata. Näiteks kodust ärajooksnuna ei lase maanteel ekslev koer võõrast aitajat ligi.

Et saada endale hästi käituvat koera, peab omanik olema teadlik, kuidas on õige koera kasvatada. Kutsikat valides tuleb arvestada tõu esialgse otstarbega ning pühendada aega tema koolitamisele, nii lihtne see ongi.