Oktoo­ber on mus­ta kas­si kuu

153
KATRIN VENE.

KAT­RIN VE­NE,
Raa­si­ku val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list

Ees­ti­maa hoiu­pai­gad on pun­gil kas­se, pal­jud kas­sid on al­les tä­na­va­tel ja asu­la­tes oo­tel, ehk lei­dub nei­le koh­ta. Tem­pe­ra­tuu­ri lan­ge­des ot­si­vad kas­si­po­jad ja pi­sut suu­re­mad­ki soo­ja mõ­ne au­to ka­po­ti all. Kui moo­tor käi­vi­tub, saa­vad trau­ma, mis vi­gas­tab või viib tei­se il­ma.

Raa­si­ku val­las on lem­mik­loo­ma­de pi­da­mi­se ees­ki­ri, mis ko­hus­tab nii koe­ra kui kas­si oma­nik­ku oma lem­mik­loo­ma kii­pi­ma. Kui koe­ra kii­pi­mi­ne on suh­te­li­selt ta­va­pä­ra­ne, siis kas­sid on val­da­valt kii­pi­ma­ta. Kui­gi kas­si võt­tes tu­leb käia loo­ma­ga klii­ni­kus, han­ki­da tal­le us­si­ro­hi ja loom vakt­si­nee­ri­da, on kiip just­kui asi, mil­le pa­ne­mi­sest sui­sa keel­du­tak­se. Rah­vus­va­he­li­sel lem­mik­loo­ma­päe­val rää­kis Aeg­vii­du loo­maarst, et pal­jud kas­sio­ma­ni­kud on veen­du­nud, nen­de loom kii­pi ei va­ja, sest on tu­ba­ne. Kah­juks aga on kass va­hel et­tear­va­ma­tu ja on kül­lalt juh­tu­meid, kus „kin­dalt tu­ba­sed“ kas­sid ko­ge­ma­ta õue sa­tu­vad. Ja siis on hä­da suur, sest kass, kes po­le ku­na­gi õue saa­nud, ei os­ka suu­re eh­ma­tu­se­ga ko­du­teed lei­da. Sa­ge­li kee­gi leiab kas­si, kuid oma­nik­ku ot­si­da ei os­ka. Tei­ne vaa­tab, et ilus kass ja jä­tab en­da­le. Aga juh­tub ka, et loom jääb au­to al­la.

Veel hal­vem lu­gu on lem­mik­loo­ma­de­ga, kel las­tak­se jär­jest si­gi­da. Pal­jud ar­va­vad en­di­selt, et kas­si ste­ri­li­see­ri­mi­ne on kal­lis ja tü­li­kas, sel­le ase­mel ot­sus­ta­tak­se sün­di­vad po­jad upu­ta­da. Ka on vi­sad mur­du­ma müü­did. Neist üks le­vi­nuim on, et ema­sel loo­mal peab igal ju­hul ole­ma üks pe­sa­kond. Ei pea. Neil põh­jus­tel ei ta­ha hul­ku­va­te loo­ma­de arv kui­da­gi ka­ha­ne­da, pi­gem vas­tu­pi­di, sot­siaal­mee­dias on üha enam tea­teid oma­ni­ku­ta loo­ma­dest, pa­ku­tak­se koe­ra­kut­si­kaid ja kas­si­poe­gi, pe­sa­kondi ja ise­gi mit­me­küm­ne­pea­li­si ko­loo­niaid.

Igaüks, kes võ­tab lem­mik­loo­ma, peab ar­ves­ta­ma, et loom on pe­res ko­gu te­ma elu, see võib tä­hen­da­da mi­tu­küm­mend aas­tat. Kas­si-koe­ra võt­tes tu­leb käia­ te­ma­ga ars­ti juu­res, las­ta pan­na tal­le kiip ning see re­gist­ree­ri­da, sest ku­na­gi ei saa ol­la 100 prot­sen­ti kin­del, et ka toa­loom ei vup­sa õue. Sa­mu­ti tu­leb loo­maars­ti­ga kok­ku lep­pi­da loo­ma kast­ree­ri­mi­ne või ste­ri­li­see­ri­mi­ne. Lem­mik­loo­ma lõi­ka­mi­ne on vas­tu­tus­tund­lik toi­ming, mis ai­tab vä­hen­da­da ma­ha­jäe­tud lem­mik­loo­ma­de ar­vu. Ste­ri­li­see­ri­da-kast­ree­ri­da võib vä­he­malt kuue kuu va­nu­seid kas­se, emas­te kas­si­de pu­hul ei ole va­ja oo­da­ta esi­mest in­naae­ga. Kast­ree­ri­mi­ne-ste­ri­li­see­ri­mi­ne ei muu­da loo­ma ise­loo­mu, kui­gi sel­le ta­ga­jär­jel võib vä­he­ne­da loo­ma füü­si­li­ne ak­tiiv­sus ja aeg­lus­tu­da ai­ne­va­he­tus.

Loo­mad, kel­lel puu­dub kiip ning oma­nik­ku ei ole või­ma­lik tu­vas­ta­da, sa­mu­ti loo­mad, kel­le oma­ni­kud on lask­nud kor­du­valt hul­ku­ma, an­tak­se var­ju­pai­ka. Sealt lem­mi­ku kät­te­saa­mi­seks tu­leb oma­ni­kul kan­da püüd­mi­se ja hoiu­ga seo­tud ku­lud.

2019. aas­tal an­ti Raa­si­ku val­las mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu­te­le Loo­ma­de Hoiu­paik ja Pe­sa­leid­ja 22 kas­si, neist seit­se olid po­jad. Raa­si­ku vald ta­sus loo­ma­de eest kok­ku 4373 eu­rot. Käe­so­le­va aas­ta al­gu­ses on hoiu­pai­ka­de­le an­tud üle kaks kut­si­kat ja 21 kas­si, seal­hul­gas üks tii­ne kass ning val­laee­lar­vest on nen­de­le ku­lu­nud ju­ba 4100 eu­rot.

Ok­too­ber on mus­ta kas­si kuu, mil kas­si­de abis­ta­mi­se­ga te­ge­le­vad MTÜd kut­su­vad enda­le hoiu­pai­gast lem­mi­kut võt­ma. Seal on imei­lu­said nurr­moo­to­reid, kes on pä­ris oma ko­du oo­ta­mas.

Eelmine artikkelSel­gu­sid Raa­si­ku val­la pa­ri­mad lau­lu­lap­sed
Järgmine artikkelAnija valla raamatukogujuhi konkurss kestab