KATRIN VENE,
Raasiku valla keskkonnaspetsialist
Eestimaa hoiupaigad on pungil kasse, paljud kassid on alles tänavatel ja asulates ootel, ehk leidub neile kohta. Temperatuuri langedes otsivad kassipojad ja pisut suuremadki sooja mõne auto kapoti all. Kui mootor käivitub, saavad trauma, mis vigastab või viib teise ilma.
Raasiku vallas on lemmikloomade pidamise eeskiri, mis kohustab nii koera kui kassi omanikku oma lemmiklooma kiipima. Kui koera kiipimine on suhteliselt tavapärane, siis kassid on valdavalt kiipimata. Kuigi kassi võttes tuleb käia loomaga kliinikus, hankida talle ussirohi ja loom vaktsineerida, on kiip justkui asi, mille panemisest suisa keeldutakse. Rahvusvahelisel lemmikloomapäeval rääkis Aegviidu loomaarst, et paljud kassiomanikud on veendunud, nende loom kiipi ei vaja, sest on tubane. Kahjuks aga on kass vahel ettearvamatu ja on küllalt juhtumeid, kus „kindalt tubased“ kassid kogemata õue satuvad. Ja siis on häda suur, sest kass, kes pole kunagi õue saanud, ei oska suure ehmatusega koduteed leida. Sageli keegi leiab kassi, kuid omanikku otsida ei oska. Teine vaatab, et ilus kass ja jätab endale. Aga juhtub ka, et loom jääb auto alla.
Veel halvem lugu on lemmikloomadega, kel lastakse järjest sigida. Paljud arvavad endiselt, et kassi steriliseerimine on kallis ja tülikas, selle asemel otsustatakse sündivad pojad uputada. Ka on visad murduma müüdid. Neist üks levinuim on, et emasel loomal peab igal juhul olema üks pesakond. Ei pea. Neil põhjustel ei taha hulkuvate loomade arv kuidagi kahaneda, pigem vastupidi, sotsiaalmeedias on üha enam teateid omanikuta loomadest, pakutakse koerakutsikaid ja kassipoegi, pesakondi ja isegi mitmekümnepealisi kolooniaid.
Igaüks, kes võtab lemmiklooma, peab arvestama, et loom on peres kogu tema elu, see võib tähendada mitukümmend aastat. Kassi-koera võttes tuleb käia temaga arsti juures, lasta panna talle kiip ning see registreerida, sest kunagi ei saa olla 100 protsenti kindel, et ka toaloom ei vupsa õue. Samuti tuleb loomaarstiga kokku leppida looma kastreerimine või steriliseerimine. Lemmiklooma lõikamine on vastutustundlik toiming, mis aitab vähendada mahajäetud lemmikloomade arvu. Steriliseerida-kastreerida võib vähemalt kuue kuu vanuseid kasse, emaste kasside puhul ei ole vaja oodata esimest innaaega. Kastreerimine-steriliseerimine ei muuda looma iseloomu, kuigi selle tagajärjel võib väheneda looma füüsiline aktiivsus ja aeglustuda ainevahetus.
Loomad, kellel puudub kiip ning omanikku ei ole võimalik tuvastada, samuti loomad, kelle omanikud on lasknud korduvalt hulkuma, antakse varjupaika. Sealt lemmiku kättesaamiseks tuleb omanikul kanda püüdmise ja hoiuga seotud kulud.
2019. aastal anti Raasiku vallas mittetulundusühingutele Loomade Hoiupaik ja Pesaleidja 22 kassi, neist seitse olid pojad. Raasiku vald tasus loomade eest kokku 4373 eurot. Käesoleva aasta alguses on hoiupaikadele antud üle kaks kutsikat ja 21 kassi, sealhulgas üks tiine kass ning vallaeelarvest on nendele kulunud juba 4100 eurot.
Oktoober on musta kassi kuu, mil kasside abistamisega tegelevad MTÜd kutsuvad endale hoiupaigast lemmikut võtma. Seal on imeilusaid nurrmootoreid, kes on päris oma kodu ootamas.