Riina Sikkut, riigikogu liige
Koroonakevad oli meile kõigile suur ehmatus. Et paljud inimesed soovisid nakkusehirmu, haigestumise või karantiini tõttu haiguslehte, pandi tööle uuenduslik IT-lahendus, mis võimaldas inimestel endale internetis haigusleht avada. Mais otsustas valitsus erandkorras maksta eriolukorra ajal hüvitist ka kolme esimese haiguspäeva eest.
Kahe kuuga avati portaalis digilugu.ee 24 000 korral haigus- või hoolduslehe. Mullu märtsis ja aprillis oli kokku 54 000 haiguslehte, tänavu samal ajal 100 000. Kolme esimese haiguspäeva hüvitamine tõi haigekassale 6,7 miljonit eurot lisakulu.
Suvi andis hingamisaja, et valmistuda uueks nakkuslaineks. Kuulsin suvel enim muret selle üle, et sügisel jätkub distantsõpe ja enam ei hüvitata esimesi haiguspäevi.
Enne 2009. aastat maksis haigekassa hüvitist alates teisest haiguspäevast. Eelmise finantskriisi ajal tehtud kärbetega kolme esimest haiguspäeva enam ei hüvitata, neljandast päevast hüvitab tööandja 70 protsenti viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Üheksandast haiguspäevast maksab endiselt hüvitist haigekassa.
Valitsuse käitumisjuhis on jääda praegu esimeste haigustunnustega koju. Töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus: nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt 70 eurot. Ei saa eeldada, et inimene püsib kergelt kareda kurgu või nohuse ninaga kodus, kui see tähendab toimetulekuraskusi.
Kui enda ja teiste tervise huvides valitsuse juhiseid järgime, oleme justkui võrdses seisus. Aga tegelikult pole. Koroonasügis mõjutab eri ametite töötajaid erinevalt. Kevadel hakkasid paljud tööle kodukontoris. Samas on palju töid, mida distantsilt teha ei saa. Haiglates, hooldekodudes, politseis ja päästeametis, kauplustes, apteekides ja tootmisliini taga töötavad inimesed ei saa tööd koju tassida.
Seega, kehva enesetunde ja esmaste haigustunnuste puhul saab osa inimesi soovi korral kodus omas tempos tööd teha, oodata ja vaadata, kas ja milline haigus tuleb, aga tööl kohal käijad peaksid jääma koju haiguslehele. Aga see pole nii lihtne, sest inimeste sissetulekud on erinevad. Keskmisest väiksem töötasu on kaubanduses, teeninduses ja sotsiaalhoolekandes, kus kaugtööd teha pole võimalik. Meeles tuleb pidada, et ligi 80 protsendi töötajate sissetulek on keskmisest brutopalgast väiksem.
Nakkuse leviku piiramiseks soovime, et näiteks müüja, kes tunneb haigust ligi tulemas, jääks kohe koju, mis tähendab aga kolme päeva sissetuleku kaotamist. Haigestunu võib ise väga hästi teada, et kodus püsimine on nii tema enda kui ühiskonna tervise huvides, aga võib-olla ta ei saa endale palgakaotust lubada.
Esimeste haiguspäevade hüvitamise miinusena on välja toodud, et nii kasvab põhjuseta töölt puudumine ja suurenevad haigekassa ning tööandja kulud. Seega tuleb valida, kas hüvitada haiguspäevi heldemalt, et pere majanduslikud raskused ei sunniks tõbist tööle, või hoida kulusid kokku ja võtta risk, et nakatunud käivad tööl.
Kui me ühiskonnas peame haigena koju jäämist vajalikuks, tuleb kokku leppida hüvitamise uus skeem. Pean mõistlikuks hüvitada haiguspäevad alates esimesest päevast riigi ja tööandjate koostöös ning 80 protsendi ulatuses – 40 protsenti töötasust maksab haigekassa ja 40 protsenti tööandja. Haigestumise 9. päevast maksab hüvitist endiselt haigekassa.
Sotsiaaldemokraadid on sellise eelnõu ka riigikogule esitanud.