Mõ­ned on hai­gus­te ees võrd­se­mad

228

Rii­na Sik­kut, rii­gi­ko­gu lii­ge

Ko­roo­na­ke­vad oli mei­le kõi­gi­le suur eh­ma­tus. Et pal­jud ini­me­sed soo­vi­sid nak­ku­se­hir­mu, hai­ges­tu­mi­se või ka­ran­tii­ni tõt­tu hai­gus­leh­te, pan­di töö­le uuen­dus­lik IT-la­hen­dus, mis või­mal­das ini­mes­tel en­da­le in­ter­ne­tis hai­gus­leht ava­da. Mais ot­sus­tas va­lit­sus erand­kor­ras maks­ta erio­lu­kor­ra ajal hü­vi­tist ka kol­me esi­me­se hai­gus­päe­va eest.

Ka­he kuu­ga ava­ti por­taa­lis di­gi­lu­gu.ee 24 000 kor­ral hai­gus- või hool­dus­le­he. Mullu märt­sis ja ap­ril­lis oli kok­ku 54 000 hai­gus­leh­te, tä­na­vu sa­mal ajal 100 000. Kol­me esi­me­se hai­gus­päe­va hü­vi­ta­mi­ne tõi hai­ge­kas­sa­le 6,7 mil­jo­nit eu­rot li­sa­ku­lu.

Su­vi an­dis hin­ga­mi­sa­ja, et val­mis­tu­da uueks nak­kus­lai­neks. Kuul­sin su­vel enim mu­ret sel­le üle, et sü­gi­sel jät­kub dis­tant­sõ­pe ja enam ei hü­vi­ta­ta esi­me­si hai­gus­päe­vi.

En­ne 2009. aas­tat mak­sis hai­ge­kas­sa hü­vi­tist ala­tes tei­sest hai­gus­päe­vast. Eel­mi­se fi­nantsk­rii­si ajal teh­tud kär­be­te­ga kol­me esi­mest hai­gus­päe­va enam ei hü­vi­ta­ta, nel­jan­dast päe­vast hü­vi­tab tööand­ja 70 prot­sen­ti vii­ma­se kuue kuu kesk­mi­sest töö­ta­sust. Ühek­san­dast hai­gus­päe­vast mak­sab en­di­selt hü­vi­tist hai­ge­kas­sa.

Va­lit­su­se käi­tu­mis­ju­his on jää­da prae­gu esi­mes­te hai­gus­tun­nus­te­ga ko­ju. Töölt ko­ju jää­mi­ne tä­hen­dab ini­me­se­le kao­tust sis­se­tu­le­kus: nä­da­la­ne hai­gus viib mii­ni­mum­pal­ga tee­ni­jalt 70 eu­rot. Ei saa eel­da­da, et ini­me­ne pü­sib ker­gelt ka­re­da kur­gu või no­hu­se ni­na­ga ko­dus, kui see tä­hen­dab toi­me­tu­le­ku­ras­ku­si.

Kui en­da ja teis­te ter­vi­se hu­vi­des va­lit­su­se ju­hi­seid jär­gi­me, ole­me just­kui võrd­ses sei­sus. Aga te­ge­li­kult po­le. Ko­roo­na­sü­gis mõ­ju­tab eri ame­ti­te töö­ta­jaid eri­ne­valt. Ke­va­del hak­ka­sid pal­jud töö­le ko­du­kon­to­ris. Sa­mas on pal­ju töid, mi­da dis­tant­silt te­ha ei saa. Haig­la­tes, hool­de­ko­du­des, po­lit­seis ja pääs­tea­me­tis, kaup­lus­tes, ap­tee­ki­des ja toot­mis­lii­ni ta­ga töö­ta­vad ini­me­sed ei saa tööd ko­ju tas­si­da.

See­ga, keh­va ene­se­tun­de ja es­mas­te hai­gus­tun­nus­te pu­hul saab osa ini­me­si soo­vi kor­ral ko­dus omas tem­pos tööd te­ha, oo­da­ta ja vaa­da­ta, kas ja mil­li­ne hai­gus tu­leb, aga tööl ko­hal käi­jad peak­sid jää­ma ko­ju hai­gus­le­he­le. Aga see po­le nii liht­ne, sest ini­mes­te sis­se­tu­le­kud on eri­ne­vad. Kesk­mi­sest väik­sem töö­ta­su on kau­ban­du­ses, tee­nin­du­ses ja sot­siaal­hoo­le­kan­des, kus kaug­tööd te­ha po­le või­ma­lik. Mee­les tu­leb pi­da­da, et li­gi 80 prot­sen­di töö­ta­ja­te sis­se­tu­lek on kesk­mi­sest bru­to­pal­gast väik­sem.

Nak­ku­se le­vi­ku pii­ra­mi­seks soo­vi­me, et näi­teks müü­ja, kes tun­neb hai­gust li­gi tu­le­mas, jääks ko­he ko­ju, mis tä­hen­dab aga kol­me päe­va sis­se­tu­le­ku kao­ta­mist. Hai­ges­tu­nu võib ise vä­ga häs­ti tea­da, et ko­dus pü­si­mi­ne on nii te­ma en­da kui ühis­kon­na ter­vi­se hu­vi­des, aga võib-ol­la ta ei saa en­da­le pal­ga­kao­tust lu­ba­da.

Esi­mes­te hai­gus­päe­va­de hü­vi­ta­mi­se mii­nu­se­na on väl­ja too­dud, et nii kas­vab põh­ju­se­ta töölt puu­du­mi­ne ja suu­re­ne­vad hai­ge­kas­sa ning tööand­ja ku­lud. See­ga tu­leb va­li­da, kas hü­vi­ta­da hai­gus­päe­vi hel­de­malt, et pe­re ma­jan­dus­li­kud ras­ku­sed ei sun­niks tõ­bist töö­le, või hoi­da ku­lu­sid kok­ku ja võt­ta risk, et na­ka­tu­nud käi­vad tööl.

Kui me ühis­kon­nas pea­me hai­ge­na ko­ju jää­mist va­ja­li­kuks, tu­leb kok­ku lep­pi­da hü­vi­ta­mi­se uus skeem. Pean mõist­li­kuks hü­vi­ta­da hai­gus­päe­vad ala­tes esi­me­sest päe­vast rii­gi ja tööand­ja­te koos­töös ning 80 prot­sen­di ula­tu­ses – 40 prot­sen­ti töö­ta­sust mak­sab hai­ge­kas­sa ja 40 prot­sen­ti tööand­ja. Hai­ges­tu­mi­se 9. päe­vast mak­sab hü­vi­tist en­di­selt hai­ge­kas­sa.

Sot­siaal­de­mok­raa­did on sel­li­se eel­nõu ka rii­gi­ko­gu­le esi­ta­nud.

Eelmine artikkelKeh­ras­se ka­van­da­tak­se esi­me­si ri­da­ma­ju
Järgmine artikkelARDO KAURITI loeng Aruküla koolis