Arsti ja patsiendi tülisid saab vältida

715

heljo
HELJO PIKHOF, SDE aseesimees, riigikogu liige

Kuigi ükski seadusetäht ei pane inimestevahelisi suhteid õlitatult toimima, on õigusaktid ühes euroopalikus õigusriigis hädavajalikud. Iseäranis on neid vaja nii delikaatses valdkonnas nagu meediku ja patsiendi suhe.

Senini puudub Eestis patsiendiseadus, mis paneb paika arsti ja patsiendi õigused ning kohustused, nende omavaheliste vaidluste lahendamise korra ning teadusuuringute ja kliinilise õppetöö korralduse.

Seetõttu kirjutasid sotsiaaldemokraadid kokku patsiendiseaduse eelnõu ja saatsid ta septembri keskel laiali asjaomastele liitudele-ühingutele ja ootavad nüüd oma eelnõule tagasisidet. Pärast esitatud paranduste ja täienduste vaagimist tahame patsiendiseaduse eelnõu juba sel sügisel riigikogu menetlusse anda.

Tõenäoliselt küsib nii mõnigi, miks üldse taolist seadust vaja on. Siinkohal on ehk paslik osutada paarile lähimineviku juhtumile, mis ka avalikkuses kõvasti vastu kajasid.

Kevadel oli kuri karjas Keila hooldushaiglas, kaebusi hoole­aluste väärkohtlemise üle kostis teistestki raviasutustest küllaga. Aga kuidagi sündsusetu tundub, et asja ei uurinud mitte sõltumatu komisjon, vaid Põhja-Eesti regionaalhaigla, kelle allüksus Keila järelravikliinik ise ju ongi.

Kõrvalseisja analüüs oleks ehk paremini lahutanud patsientide ja nende omaste kahtlused ning umbusu ning toonud tõe päevavalgele.

Pole mingit kahtlust, et me vajame raviprobleemide vaagimiseks ühte töövaidluskomisjoni sarnast sõltumatut organit, kus saaks asjad enne kohtukulli ette jõudmist selgeks rääkida ja vaielda.

Praegune terviseameti juures tegutsev kvaliteedikomisjon koosneb peamiselt tohtritest ja võib sedasi – tihti ka põhjendamatult – viidata arstide kurikuulsale ringkaitsele.

Aeg-ajalt on ühiskonnas laineid löönud ka ravimikatsetustega seotud juhtumid. Uus seadus reguleerib täpselt nii teadus­uuringutes kui ka kliinilises õppetöös osalemist, lähtudes inim­õiguste ja biomeditsiini konventsioonist, millele Eesti 1997. aastal alla kirjutas. Seal on must – valgel kirjas eetilised ja õiguslikud küsitavused seoses praeguste või ka tulevaste arengutega teaduses.

Põhjamaades on valdav seisukoht, et lihtne, hõlpsasti loetav ja mõistetav patsiendiseadus peaks olema iga inimese laual.

Üks olulisimaid valdkondi, mida patsiendiseadus korrastab, on patsiendi teavitamine ja tema mõistev nõusolek uuringu või raviprotseduuri tegemiseks. Igal inimesel on õigus oma terviseseisundit täpselt teada ja selle teadasaamisest ka loobuda. Patsiendil on õigus tohtriga kaasa mõtelda ja kaasamõtlemisest loobuda siis, kui ta näiteks oma raviarsti pimesi usaldab. Sest meie kummastavas maailmas kõigub usaldus tohtri vastu äärmusest äärmusse.

Ja kindlasti peab abivajajal olema õigus küsida ka teise arsti arvamust. Patsient peab oma seisundist ja muudest ravivõimalustest aru saama ning teadma ka seda, mida toob kaasa ravist loobumine.

Sotsiaaldemokraadid kutsuvad kõiki huvilisi patsiendiseaduse kohta sõna sekka ütlema. Eelnõuga, mis pakub välja reeglid haige ja arsti vaheliste vaidluste lahendamiseks ning annab patsiendile täiendavaid õigusi, saab tutvuda veebilehel: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=165910