VAHUR VÄRK, MTÜ Soodla Kaitseks juhatuse liige
Mõned aastad tagasi avati Aegviidus pidulikult tervisedepoo, mille ehitamiseks kulus ligi 1 miljon eurot Euroopa Liidu ja valla raha. Depoo on avatud reedest pühapäevani ning selle tegevus on suunatud peamiselt matkajatele, kes saavad depoost rentida spordivarustust ja käia saunas. Kohalikud elanikud kasutavad seal peamiselt sauna. Kui esialgu tegutses depoos Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, siis alates 2022. aastast on see valla hallata. Vald peab katma nüüd ka kulud, valla 2023. aasta eelarve kohaselt on depoo tegevuskulud 63 600 eurot, millele lisanduvad hoone püsikulud.
Nüüd on vallavalitsusel mõte rajada koos kaitseministeeriumiga uus sarnane rahaliselt kulukas projekt, mille kasutus kohalike elanike seas oleks küsitav ja pigem minimaalne. Sõnumitoojas on ilmunud juba kaks artiklit, milles vallavanem Riivo Noor tutvustab kokkuleppeid kaitseministeeriumiga – kasutada vallale eraldatavat talumistasu uue kergliiklustee rajamiseks Piibe maantee äärde. Artiklites on mainitud, et kergliiklustee võiks alata Anija mõisa juurest ja kulgeda Piibe maantee kõrval kuni Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni, kokku ligikaudu 24 kilomeetrit. Samas on teada, et talumistasu kavatsetakse määrata elamute alusel, mis asuvad kuni 4 kilomeetri kaugusel harjutusala piirist. Anija ja Soodla küla sellesse ei kvalifitseeru.
Talumistasu piirkonnast lähtuvalt on võimalik rajada 14 kilomeetrit kergliiklusteed Raud-
ojalt Kõrvemaale, kuid küsimus on, milleks? Selle teelõigu ääres asuvad vaid mõned eramud ja nende seisukoht on, et nad ei vaja kergliiklusteed. Piirkonna suurim asum, ligi 100 elanikuga Pillapalu küla, eelistab liikumiseks hoopiski ligi 4 kilomeetrit lühemat ja liiklemiseks turvalisemat otseteed Pillapalust Aegviitu, kus paiknevad kool, lasteaed ja kauplused. Sportland Kõrvemaa keskusesse neil asja pole. Otsetee musta kattega katmine oleks praktiline ning leiaks kohalike elanike seas igapäevast kasutust. Lisaks on see teostatav kohe, sest puudub vajadus tee planeerimiseks, projekteerimiseks ja maade omandamiseks. Talumistasu kasutamine sellises projektis oleks igati sihtotstarbeline. Samuti vajab Pillapalus parandamist ja pikendamist olemasolev mustkattega tee, mille jaoks vallal seni on raha nappinud.
Veehoidlast Soodlani plaanitakse rajada nii-öelda pehme kattega kergliiklustee. Kui elanikud juulis Kõrvemaa koosolekul pärisid, kus mujal Eestis sellist teed saaks vaadata ja tagasisidet küsida, said vastuse, et sellist teed Eestis varem ehitatud ei ole. Kui juba teha, siis korralik kõvakattega tee, sest suurem osa tee ehituse rahast kulub aluse ehitamisele. See tee on ka hooldatav – pehme kattega tee oleks enamus aastast porine.
Tundub, et Anija vallavalitsus on kavandamas järjekordset poliitikutele meelepärast lindilõikamise projekti, millel puudub otstarve, kuid mille kulud jäävad kohalike elanike kanda. On arusaamatu, miks tegeldakse asendustegevusega, kui kohalikke elanikke häirib eelkõige militaarmüraga seonduv. Kavandatav kergliiklustee ei tee selle talumist neile kuidagi meeldivamaks ega talutavamaks. Lisaks on kergliiklustee rajamine Raudojalt Kõrvemaani 100protsendiliselt kaitseministeeriumi kohustus. Soodla harjutusvälja rajamisega suletakse RMK matkarada ning kaitseministeeriumi eriplaneering arvestab juba praeguse matkaraja asemele uue tee rajamisega ümber Soodla veehoidla. See tähendab, et kergliiklustee on Piibe maantee äärde veehoidla läänepoolsest otsast kuni Kõrvemaani planeeringus nagunii sees. Miks peab siis vald kulutama niigi vähest talumistasu turistide tarbeks, kui oma inimesed sumpavad põlvini lumes, sest vallal napib tee hea korras hoidmiseks ja hoolduseks raha?
Elanike huve tuleks arvestada, mitte tekitada vallale teine kulukas „depooprojekt“, mida kohalikud elanikud ei kasuta, kuid mille kulud tuleb neil katta.