Miks üt­le­si­te eel­mi­ses Lok­sa Elus il­mu­nud kir­ju­ti­se „Nöö­bist ja pint­sa­kust“ koh­ta, et sel­les on ebaõi­geid väi­teid?

1174

10 Madis Praks – koopiaVas­tab en­di­ne Lok­sa val­la­va­nem MA­DIS PRAKS: „Mi­na mä­le­tan lä­bi­rää­ki­mi­si Lok­sa lin­na­ga tei­si­ti. Ma ei tea, kel­le­ga Lok­sa lin­na­ju­hid 2002. aas­tal kok­ku lep­pi­sid, et 2005. aas­tal jät­ka­tak­se kõ­ne­lus­te­ga. Ka ei saa nõus ol­la, et Kuu­sa­lu vald trü­gis ühi­ne­mis­piir­kon­da. Üks suur põh­jus, miks Lok­sa vald te­gi Kuu­sa­lu val­la­le ühi­ne­mi­set­te­pa­ne­ku, oli see, et Lok­sa lin­na majanduslik olukord oli keeruline, võr­rel­des Lok­sa val­la­ga. Lok­sa oli mo­no­funkt­sio­naal­ne, kart­si­me, mis saab sotsiaalmajaduslikult, kui lae­va­te­ha­se­ga mi­da­gi juh­tub. Ja juh­tus­ki mõ­ne aja pä­rast, kui taan­la­sed te­ha­se ära müü­sid, Lok­sa tu­lu­baas lan­ges olu­li­selt. Kui olek­si­me ol­nud koos Lok­sa­ga, ei oleks ja­gu­nud ra­ha tal­vis­teks tee­de­lük­ka­mis­teks, kü­la­ma­ja­de ja vee­süs­tee­mi­de re­mon­diks, kü­la­ra­ha­deks, na­gu on ja­gu­nud Kuu­sa­lu val­las. Tead­si­me, et Loksale jääb võimalus liituda Kuusalu vallaga.
Ka po­le õi­ge väi­de, et Kuu­sa­lu ja Lok­sa val­la ühi­ne­mi­sel võt­sid või­mu Kuu­sa­lu po­lii­ti­kud. Kart­si­me se­da, kuid tu­le­mus oli tun­du­valt pa­rem. Lok­sa val­las oli 2000 ela­nik­ku, Kuu­sa­lu val­las kaks kor­da roh­kem, 4600. Pä­rast esi­me­si ühi­seid va­li­mi­si olid vo­li­ko­gu 19 liik­mest 8 Lok­sa val­last – pro­port­sio­naal­selt en­di­se Lok­sa val­la ka­suks. Vo­li­ko­gu esi­me­heks va­li­ti en­di­ne Lok­sa val­la­vo­li­ko­gu esi­mees. Lok­sa vald sai ühinenud omavalitsuses laia­põh­ja­li­se esin­da­tu­se.“