MAR­TI HÄÄL: „Ta­ha­me tuua Kuu­sa­lu val­la juh­ti­mis­se põ­hi­mõt­te­li­si muu­tu­si.“

704

4_48 Marti HäälKuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees MAR­TI HÄÄL va­li­mis­lii­dust Üks Kuu­sa­lu Vald, ole­te ame­tis ol­nud üle kuu aja. Kui­das see aeg on läi­nud?
„Va­ra on veel jä­rel­du­si te­ha, aga on ol­nud sil­mi avav pe­riood. Te­ge­le­da ei ole veel kah­juks üld­se saa­nud val­la aren­gu si­su­lis­te tee­ma­de­ga, vaid koh­ta­de ja­gu­ne­mi­se kü­si­mus­te­ga, nii uue val­la­va­ne­ma ja val­la­va­lit­su­se kui ko­mis­jo­ni­de me­hi­ta­mi­se­ga.“

Vo­li­ko­gu kol­mas is­tung pä­ris soo­vi­tud tu­le­mu­si ei too­nud, ühe ko­mis­jo­ni esi­mees ja kõik asee­si­me­hed jäid va­li­ma­ta. Kui­das se­da kom­men­tee­ri­te?
„Vo­li­ko­gus on si­su­li­selt toi­mu­nud juh­ti­mis­põ­hi­mõ­te­te kok­ku­põr­ge. Vo­li­ni­ke ena­mus näeb val­la juh­ti­mist, na­gu siia­ni on ko­ha­li­kul ta­san­dil üld­ju­hul se­da Ees­tis teh­tud, ka Lok­sal ja Kuu­sa­lus. Meie ees­märk on tuua val­la juh­ti­mis­se olu­li­si muu­tu­si, mi­da või­me nä­ha Soo­mes ja ju­ba ka mõ­nes Ees­ti oma­va­lit­su­ses. Ole­me veen­du­nud, et nii­ni­me­ta­tud va­na­koo­li mee­to­did ja või­mu­män­gud val­la juh­ti­mi­ses ja või­mu ja­ga­mi­ses vaid pi­dur­da­vad val­la aren­gut. Pal­ju vo­li­ni­ke ener­giat lä­heb rais­ku ja as­ja­tund­ja­te ase­mel koon­dub ot­sus­ta­mi­ne lii­ga väi­ke­se rin­gi kät­te, juh­ti­mi­ne muu­tub au­tok­raat­seks. Lä­hi­tu­le­vi­kus näe­me edu neis val­da­des, kes on suut­nud oma juh­ti­mist re­for­mi­da. Kah­juks ole­me sel­le tee­ma­ga vo­li­ko­gus vä­he­mu­ses.

Tä­na­seks on ilm­selt kõi­gi­le vo­li­ni­ke­le sel­ge, et Ühi­ne Ko­du, EK­RE ja Kes­ke­ra­kond so­bik­sid klas­si­ka­list koa­lit­sioo­ni­le­pin­gut sõl­mi­ma, se­ni on aga isi­ku­te­va­he­li­sed suh­ted ja mi­ne­vik ta­kis­ta­nud. Eks näis mi­da aeg toob.

Kin­ni­tan veel kord, me po­le ku­na­gi ol­nud vo­li­ni­ke va­hel le­pin­gu sõl­mi­mi­se vas­tu. Kuid usal­dust ei saa luua le­pin­gu­ga, see peab tek­ki­ma isi­ku­te va­hel väär­tus­te ühi­so­sa pin­nalt, sest vo­li­ko­gu nel­ja aas­ta ot­su­seid ei ole või­ma­lik et­te kok­ku lep­pi­da. Leia­me, et vo­li­ni­ke koos­tööd re­gu­lee­riv le­ping peaks ole­ma ava­tud kõi­gi­le vo­li­ni­ke­le, mit­te moo­dus­ta­ma või­mu­koa­lit­sioo­ni ja ja­ga­ma või­mu. Tu­leks ava­li­kult ja lä­bi­paist­valt kaa­sa­ta pa­ri­maid ini­me­si iga konk­reet­se töö jaoks. Kok­ku saab lep­pi­da juh­ti­mis­põ­hi­mõt­teid ning se­da, mis uu­si tee­ma­sid, mil­li­ses jär­je­kor­ras kä­sit­le­tak­se.

Ta­han ka sel­gi­ta­da, miks meie ar­va­tes on eks­lik väi­de, et koa­lit­sioo­ni­le­pin­gut on väl­ti­ma­tult va­ja val­la juh­ti­mi­seks, mui­du ei tea vo­li­ko­gu ega val­la­va­lit­sus, mi­da peab te­ge­ma. Unus­ta­tak­se, et val­la keh­tiv aren­gu­ka­va, ee­lar­vest­ra­tee­gia ja vald­kond­li­kud aren­gu­ka­vad on si­su­li­selt ja ava­li­kult val­la­ela­ni­ke ja ko­gu­kon­da­de­ga väl­ja töö­ta­tud kok­ku­lep­ped, mi­da tu­leb jär­je­pi­de­valt el­lu viia. Kui töö käi­gus sel­gub, et as­jao­lud on muu­tu­nud või on va­ja tei­si la­hen­du­si, tu­leb aren­gu­ka­va ja ee­lar­vest­ra­tee­giat ava­li­kus me­net­lu­ses muu­ta. Tun­dub, et vä­ga liht­salt min­nak­se ee­ma­le aren­gu­ka­va­dest, mis sea­du­se jär­gi on täit­mi­seks. Aren­gu­ka­vad an­na­vad vas­tu­se kü­si­mus­te­le, mi­da ja mil­lal te­hak­se val­la mak­su­maks­ja ra­ha­ga.

Hoo­pis tei­ne kü­si­mus on, kui­das se­da te­hak­se. See peaks sel­gu­ma ko­mis­jo­ni­des ja vo­li­ko­gus si­su­lis­te aru­te­lu­de tu­le­mu­se­na. Mit­te, et koa­lit­sioo­ni­le­pin­gu­ga lüüak­se min­gid la­hen­du­sed le­pin­gu koos­ta­mi­se käi­gus luk­ku, il­ma et oleks as­jas­se puu­tu­vaid ko­gu­kon­di kaa­sa­tes ava­li­kult lä­bi rää­gi­tud.“

Sa­mas, saa­vu­ta­da kok­ku­le­pe, kui­das mi­da­gi te­ha, on pal­ju aja­ku­lu­kam?
„Just nii. Aga siit te­kib­ki olu­li­ne va­he juh­ti­mi­ses. Kas ja­ga­me või­mu ja ame­ti­ko­had ning ot­sus­ta­me mi­da ja kui­das te­hak­se selle lü­hi­ke­se aja jook­sul, kui klas­si­ka­li­ses mõt­tes koa­lit­sioo­ni­le­ping vor­mis­ta­tak­se? Või mõel­dak­se la­hen­du­sed ja al­ter­na­tii­vid ava­li­kus prot­ses­sis lä­bi, mit­te koa­lit­sioo­ni­po­lii­ti­kud oma­va­hel, vaid as­jas­se­puu­tu­va­te ko­gu­kon­da­de­ga? Ot­sus­ta­da, kui­das te­ha, on kõi­ge olu­li­sem, sel­le­le tu­leks kes­ken­du­da. Aga sel­le­ni ei ole me veel vo­li­ko­gus jõud­nud­ki. Pal­jud vo­li­ni­kud, kel­le­ga eri ni­me­kir­ja­dest olen rää­ki­nud, on öel­nud, et ne­mad ta­ha­vad val­la­va­lit­su­sse. Vaid va­li­mis­lii­tu­de Üks Kuu­sa­lu Vald ja Are­nev Kuu­sa­lu Vald vo­li­ni­kud on leid­nud, et vo­li­ko­gus­se nad va­li­ti ning seal tu­leb ka tööd te­ha ja vas­tu­tust võt­ta.“

Kas selles mõttes, et oma ni­me­kir­ja esin­da­ja­ga ol­la val­la­va­lit­su­ses?
„Vo­li­ni­kud ta­ha­vad lah­ku­da vo­li­ko­gust ja saa­da val­la­va­lit­su­se liik­me­teks. Olen kü­si­nud, kui­das sel­lest siis vo­li­ko­gu töö tõ­hu­sa­maks muu­tub, kas asen­dus­liik­med on kui­da­gi koos­tööal­ti­mad. Mei­le tun­dub, et va­li­mis­tu­le­mus Kuu­sa­lu val­las on loo­nud olu­kor­ra, kus need uued juh­ti­mis­põ­hi­mõt­ted, mi­da ole­me väl­ja pak­ku­nud, on­gi eda­si­mi­ne­kuks ai­nu­või­ma­li­kud. Va­li­mis­tel osa­le­nud ini­me­sed peak­sid jää­ma vo­li­ko­gus po­lii­ti­kat te­ge­ma. Val­la­va­lit­sus on täi­tev­võim. Ava­li­kud kon­kur­sid või­mal­da­vad lei­da pa­ri­ma te­gev­ju­hi ja va­ja­li­kud as­ja­tund­jad val­la­maj­ja, kes vii­vad val­la iga­päe­vast elu eda­si ega tee po­lii­ti­kat. Suu­nad mää­ra­vad keh­ti­vad aren­gu­ka­vad ja ee­lar­ve­stra­tee­gia ning po­lii­ti­li­ne vo­li­ko­gu.
Näi­teks kui EK­RE üt­les va­li­mis­kam­paa­nias, et lä­heb vo­li­ko­gus­se muu­tu­si too­ma, aga nüüd tun­nis­tab ava­li­kult, et man­daa­di saa­nud vo­li­ni­kud ta­ha­vad hoo­pis loo­bu­da sel­lest ja te­ha po­lii­ti­kat val­la­va­lit­su­ses. Siis se­ni­se­ga võr­rel­des mee­to­did ei muu­tu, vaid isi­kud muu­tuk­sid. Me ta­ha­me muu­tu­si tuua mee­to­di­tes­se. Hea­meel oli nä­ha, et kõik vo­li­ni­kud Are­nev Kuu­sa­lu Vald ja Üks Kuu­sa­lu Vald ni­me­kir­jast on võt­nud vas­tu­ta­va rol­li, val­mis juh­ti­ma vo­li­ko­gu või ko­mis­jo­ne. Aga kõi­ki rol­le ei saa sa­mad ini­me­sed võt­ta, see po­leks nor­maal­ne. Olek­si­me või­nud kan­di­dee­ri­da ka ko­mis­jo­ni­de asee­si­mees­te ko­ha­le, et ühes oled esi­mees, tei­ses ase­esi­mees, aga see po­leks de­mok­raat­lik. Ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ja asee­si­mees­te va­li­mi­se reeg­li­te muu­da­tu­sed teh­ti 2014. aas­tal sel­leks, et nii ei juh­tuks. On kurb, et ena­mik vo­li­ni­kke oma ko­hus­tust pii­sa­valt tõ­si­selt ei võt­nud ja kan­di­daa­te ko­mis­jo­ni­de juh­ti­mis­se ei esi­ta­nud.“

Kas ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te va­li­mi­se päe­va­kor­ra­punk­tis ri­ku­ti sea­dust?
„On tõl­gen­da­mi­se kü­si­mu­s, see sea­du­se­sä­te on for­maal­­jurii­di­li­selt ebaõn­nes­tu­nud sõ­nas­tu­se­ga. Mi­nu hin­nan­gul ei ri­ku­tud. Rää­ki­sin sel­lest jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi ja põ­hi­sea­dus­ko­mis­jo­ni ini­mes­te­ga, kes sea­du­se­muu­da­tust me­net­le­sid. Vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni esi­me­he ja asee­si­me­he üheaeg­se va­li­mi­se põ­hi­mõ­te pan­di sea­du­ses­se ees­mär­gi­ga, et kui vo­li­ko­gu opo­sit­sioon on üles sead­nud oma kan­di­daa­di, saaks ta ka asee­si­me­heks va­li­tud. Va­ra­se­ma re­gu­lat­sioo­ni­ga sai koa­lit­sioon mõ­le­mad po­sit­sioo­nid en­da­le hää­le­ta­da.

Sea­du­se­muu­da­tu­se mõ­te ei ol­nud an­da opo­sit­sioo­ni­le relv, mil­le­ga ta­kis­ta­da vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de töö­le ra­ken­da­mist. Sea­du­se­muu­da­tus on opo­sit­sioo­ni kait­seks, mit­te vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni­de töö hal­va­mi­seks. Ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gus sea­du­se mõt­tes opo­sit­sioo­ni ei ole­gi. See, mis vii­ma­sel is­tun­gil toi­mus, oli po­lii­ti­li­ne mäng, maa­kee­li üks pa­ras jant. Mis näi­tab, et vo­li­ni­kud ei saa­nud oma üle­san­de­ga hak­ka­ma. Vo­li­ni­kud sel­li­se po­lii­ti­li­se män­gu­ga ei või­da mi­da­gi, Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu ja vald kao­ta­vad küll, sest si­su­li­ne töö jäi te­ge­ma­ta.“

Pal­ju on kü­si­tud, miks ei suu­da Üks Kuu­sa­lu Vald lä­bi rää­ki­da Ühi­se Ko­du­ga, kes si­su­li­selt või­tis va­li­mi­sed, sai vo­li­ko­gus­se 8 koh­ta?
„Koos­tööks on va­ja vä­he­malt ka­he osa­poo­le ta­het. Lä­bi­rää­ki­mis­teks oli kok­ku le­pi­tud koh­tu­mi­se aeg, aga Ur­mas Kirt­si tü­his­tas sel­le. See­jä­rel ei ole meie vo­li­ni­ke jõu­pin­gu­tu­sed kon­sul­tat­sioo­ne alus­ta­da kah­juks vil­ja kand­nud. Va­he­tult pä­rast va­li­mi­si koh­tu­si­me kon­sul­tat­sioo­ni­deks, aga tu­gi­ne­des oma pi­ka­le eria­la­se­le ko­ge­mu­se­le ad­vo­kaa­di ja et­te­võt­ja­na, ma neid lä­bi­rää­ki­mis­teks ei ni­me­taks.
On tek­ki­nud kum­ma­li­ne aru­saam, et meie suu­dak­si­me oma viie hää­le­ga roh­ke­mat kui Ühi­ne Ko­du ka­hek­sa­ga. See po­le nii, va­he on vaid sel­les, et meie ole­me võt­nud vas­tu­tu­se. Mõt­le­sin vä­ga tõ­si­selt, kui teh­ti et­te­pa­nek, kas kan­di­dee­ri­da esi­me­sel is­tun­gil vo­li­ko­gu esi­me­heks. Tun­des en­nast, ot­sus­ta­sin sel­les vä­ga kee­ru­li­ses va­li­mis­tu­le­mu­ses te­ha, mis mi­nu või­mu­ses, et vo­li­ko­gu hak­kaks töö­le. Siis ei jää pä­rast mi­da­gi hin­ges kri­pel­da­ma. Ja au­salt öel­des, isik­lik va­li­mis­tu­le­mus ko­hus­tas mo­raal­selt ka. Olen val­mis sel­lest rol­list loo­bu­ma, kui see saab vo­li­ko­gu töö või vo­li­ni­ke ena­mu­se koos­töö ta­kis­tu­seks.“

Kui­gi Teid va­li­ti vo­li­ko­gu esi­me­heks 10 poolt­hää­le­ga, KRIS­TO PA­LU asee­si­me­heks 14ga ehk sai­te vo­li­ko­gu ena­mu­se toe­tu­se, ei tä­hen­da see, et olek­si­te tõe­li­selt kok­ku lep­pi­nud?
„Nõus­tu­si­me Kris­to Pa­lu­ga kan­di­dee­ri­ma vo­li­ko­gu is­tun­gi et­te­val­mis­ta­ja­teks ja lä­bi­vii­ja­teks. Ei mi­da­gi roh­ke­mat. Võib öel­da, mi­nu vo­li­ko­gu esi­me­heks va­li­mi­ne oli as­jao­lu­de kok­ku­sat­tu­mus. Kui vo­li­ni­ke soo­vid on tei­ne­teist vä­lis­ta­vad ja reh­ken­dus ei an­na kok­ku, on vä­ga kee­ru­li­ne lei­da 4 aas­tat toi­mi­vat la­hen­dust.

Mei­le tun­dub, et osa­de vo­li­ni­ke po­liit­män­gu ees­märk on­gi muu­ta vo­li­ko­gu teo­või­me­tuks. Kui tu­leb min­na laia­li, on kurb, et mit­me kuu töö on läi­nud vi­leks ja muu­tust val­la juh­ti­mi­ses ei suut­nud el­lu kut­su­da. Pe­re rõõ­mus­taks, mul roh­kem ae­ga nen­de jaoks. Aga eks­lik on ar­va­mus, et vo­li­ko­gu esi­mees saaks mi­da­gi olu­li­selt muu­ta, esi­me­he roll on et­te­val­mis­ta­da ja ju­ha­ta­da vo­li­ko­gu tööd. See eel­dab aga ak­tiiv­set osa­le­mist ja vas­tu­tu­se võt­mist kõi­gilt vo­li­ni­kelt.“