Maksumaksja kulul kõrgharidus kõigile võimekatele

1037

lauri
LAURI LUIK, Riigikogu kultuurikomisjoni liige (Reformierakond)

Kõrgharidusreformi kavandades oleme seadnud endile kolm peamist eesmärki: tõsta hariduse kvaliteeti, tagada parem juurdepääs kõrgharidusele ning otsesem väljund tööturule. Maksumaksja kulul saavad kõrghariduse omandada kõik akadeemiliselt võimekad.

Selleks, et riigi kulul õppida, peab üliõpilane ületama talle ette antud sisseastumislävendi ning läbima õppekava täismahus. See kehtib üldreeglina eesti keelsetel õppekavadel ning avalik-õiguslikes ülikoolides, kuid seadus jätab neis punktides ka teatavate erandite tegemise võimaluse. Nt erakool võib samuti taotleda riigi rahastamist vastaval õppekaval.

Riigikogus arutlusel oleva seaduseelnõu järgi asendub riiklik koolitustellimus tulemuslepingutega ja kaovad ära riigieel­arvelised ning riigieelarvevälised õppekohad.

Kui üliõpilane õpib täiskoormusega ja omandab õppekavast 100% (60 EAP-d aastas), siis maksab tema õpingute eest riik ehk maksumaksja. Kui 60 EAP asemel läbitakse aga nt 58, siis tuleb üliõpilasel tegemata jäänud 2 EAP eest ise maksta. Akadeemilise puhkuse ajal on õppetöös osalemine ka edaspidi lubatud, kuid eksamite ja arvestuste sooritamine peab toimuma õppetöö korralisel ajal.

Tulles vastu tudengite soovile, muutsime ainepunktide tegemise paindlikumaks- kumulatiivseks. Oluline, et esimeses semestris sooritataks min 30 EAP-d ning aasta peale kokku 60.

Kui õppekoormus langeb alla 75%, siis käsitletakse üliõpilast osakoormusega õppurina ning ta peab osaliselt oma õpingute eest ise maksma. Kui aga õpitakse alla 50%, siis ei laiene õppurile enam üliõpilase soodustused ning teda käsitletakse kui eksternina õppurit ja õppekulud tuleb täies osas katta endal.

Seaduseelnõusse sai säte, mis lubab nii ettevõtetel kui ka era­isikutel taotleda oma vahendite eest õppekava avamist ja õppekohtade loomist.

Kirjeldatud seadusega paralleelselt käsitleme ka uut stipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi. Kuigi viimane tuleb riigikokku arutlusele eraldi seadusena. Nii stipendiumite kui ka vajaduspõhiste õppetoetuste eesmärk on kõrgharidusele parema juurdepääsu tagamine. Uue korra järgi hakkavad kehtima kahte liiki stipendiumid. Esiteks erialastipendiumid, mis on mõeldud riigi poolt prioriteetsete, kuid muidu mitte nii populaarsete erialade propageerimiseks (nt pedagoogiõpe, eesti keele filoloogia jms). See tähendab, et seda stipendiumit saavad tudengid, kes õpivad vastaval prioriteetsel erialal. Teine pool stipendiumitest on tulemusstipendiumid, mille taotlemine sõltub otseselt õppetulemustest. Vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi eesmärk on toetada sotsiaalselt keerulisemas olukorras olevaid õppureid.

Oleme kõrgharidusreformi eelnõuga töötanud ligi pool aastat. Eelnõu on riigikogus läbinud teise lugemise, loodetavasti suudame seaduse sel nädalal vastu võtta. Kava järgi rakendub kõrgharidusreform 1. jaanuaril 2013.