AIVAR SÕERD,
Riigikogu liige
Maksuvaba tulu arvestamise uus kord, mida veidi ülepingutatult ka tulumaksureformiks nimetatakse, pole saanud heakskiitu, pooldajaid on vaid kolmandik. 80 protsenti inimestest pidid maksumuudatusest võitma, aga ometi napib sellel toetajaid.
Valitsuserakondadele oli kriitika ja tagasilöök maksumuudatustele ootamatu ja halb üllatus. Lubati hakata suuri reforme paremini selgitama. Seni on tõesti olnud ametlik infovoog ühekülgne ja eksitav. Enne kui tuli päevavalgele töötavate pensionäride ebaõiglane kohtlemine, ei rääkinud ametlikes infokanalites sellest keegi.
Eksitatakse ka numbritega maksumuudatusest võitjate kohta. Kord räägivad valitsuserakonnad, et maksureformist võidab 80 protsenti inimestest, siis jälle, et võitjaid on 86 protsenti töötajatest. Valed on mõlemad numbrid.
Mõjuhinnanguid, kust need numbrid tulnud on, ei näidata isegi riigikogu rahanduskomisjoni liikmetele. Nii palju on teada, et arvutuste aluseks on võetud 2016. aasta tuludeklaratsioonide koondandmed. Kahe aasta vanused andmed näitavad üldpilti aga hoopis teises valguses. Asi on selles, et viimastel aastatel on olnud kiire palkade ja muude sissetulekute kasv ning 2018. aastal on niinimetatud võitjaid jäänud suurusjärgu võrra vähemaks, kui kahe aasta vanuste tulutasemete puhul võis olla.
Uue maksukorra keskne element on maksuküür tuluvahemikus 1200-2100 eurot kuus. Kuna see vahemik on summaliselt fikseeritud ja ajas ei muutu, siis tulude kasvades järjest rohkem inimesi liigub oma tulutasemetega selle küüru sisse. Küüru sees aga hakkab tagurpidi astmetega maksuvaba miinimum järsult vähenema, kuni jõuab nullini. Seega igal aastal tulude kasvades võitjaid väheneb, kaotajaid tuleb juurde.
Uuel maksusüsteemil on kummalisi tahke veel. Üks on maksuvaba miinimumi arvutamine lähtudes aastatulust. Esiteks ei suudeta seda prognoosida, teatud juhtudel pole isegi teoreetiliselt võimalik. Kas need, kes on ostnud Tallinna Vee aktsiaid, oskavad öelda, kui palju ettevõte hiljutise kohtulahendi valguses tänavu dividende maksab?
Tulumaksumuudatuse tegelikke mõjusid näeme aasta pärast, kui inimesed hakkavad deklareerima oma 2018. aasta tulusid. Juba praegu võib ettevaatavalt ennustada, et paljudele ei tule siit meeldivat kogemust. Need maksumaksjad, kes on igakuiselt palunud maha arvata maksuvaba miinimumi, ei saa olla kindlad, et tuludeklaratsiooniga ei tule teha ümberarvestust. Piisab sellest, kui aasta lõpus makstakse ootamatult lisatasu või teenitakse lisatulu ja see võib ära muuta kogu aasta maksuvaba miinimumi arvutuse. Lausa skandaalne uue maksukorra puhul on see, et maksuvaba miinimumi arvestuse puhul võetakse arvesse ka selliseid tululiike, mida seni pole tuludeklaratsioonis üksikisiku tuluks loetud ja ka ei deklareerita. Üks selliseid tululiike on dividendid, mis on nende väljamaksja juures juba maksustatud.
Ebaõiglase ja keerulisele tagurpidi astmetega maksusüsteemile ei julge pikka iga ennustada. Lahendus saab olla tagasipöördumine lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi juurde. Maksuvaba miinimumi 500 eurot kuus tuleb aga võimaldada kõigile maksumaksjatele, sõltumata tulude liigist või suurusest.