Kohtume laulu- ja tantsupeol!

1382

Viis aastat on Eestimaa lauljad ja tantsijad oodanud, millal jälle laulukaare all ja tantsuplatsil kokku saada ning oma rahvale esinemistega rõõmu valmistada.

Seekordne pidu puudutab meid kõiki, vaadates tagasi toimunud laulupidudele. Esimesel  päeval kõlavad lood, mis valitud laulupidude kavadest alates 1869. aastast. Need viisid ja sõnad teevad südame soojaks ja meele rõõmsaks nii lauljatel kui kuulajatel.

Laulu- ja tantsupeoks valmistumine on mitmeaastane protsess, mis on osalejate võimed ja oskused proovile pannud. Peost osavõtjaid on rohkem kui kunagi varem, kokku ligi 42 000.  Peoks  ettevalmistamise mastaapsust näitab fakt, et ainuüksi laulupeoks valmistumisel toimus üle 700 ühise eel­proovi. Võime vaid ette kujutada, milline koormus oli see dirigentidele ja lauljatele.

Harjumaa vallad on peol arvukalt esindatud. Selleks on suurepärast tööd teinud meie muusikaõpetajad ja tantsujuhid.

Olen meeskoori lauljana saanud osa paljudest laulupidudest alates 1971. aastast. Igaks peoks valmistumine on eriline. Suure peo lahutamatu osa on rongkäik, kus kohtume rahvaga ja saame teineteist tervitada. Paljud dirigendid ja ka lauljad seisavad valiku ees, millise kollektiivi juures rongkäigus marssida. Nii pean minagi ennast jagama  kolme asukoha vahel – Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori, Anija valla ja rongkäigu lõpus Eesti Meestelaulu Seltsi rivi eesotsas koos üle-eestilise poistekooriga Kalev. 

Paljudele välismaalastest külalistele on arusaamatu, miks eestlased on valmis laulu- ja tantsupeol pool päeva lauluväljakul istuma ja rongkäigu ajal tunde tänaval seisma, et oma sõpru, sugulasi ja tuttavaid tervitada. Kogesin seda kolm aastat tagasi Tartus Põhja- ja Baltimaade  meestelaulupäevade korraldamisel, kus välismeeskooride ligi 2000 laulja hulgas oli ka 1853. aastal loodud maailma paremaid meeskoore Orphei Drängar Uppsalast. Nende arvates oli rongkäigus marssimine eelkõige võimalus poliitilise meelsuse näitamiseks. Kuid olles rongkäigus osalenud, seal laulugi lahti löönud, tunnistasid paljunäinud laulumehed, et seal kogesid nad ühise peo meeldejäävaimaid  hetki. Ühtlasi saime sel üritusel suurima rahvusvahelise meeskooride ühislaulmisega tutvustada oma külalistele meie pikaajalist laulupeotraditsiooni.

Meestelaulu selts valmistab  juba ette järgmisel aastal toimuvat rahvusvahelist poistekooride festivali. Sellei peakontsert on 20. juunil Tähtvere lauluväljakul.  Laulupeod on suurepärane võimalus tutvustada meie koorilaulu ja laulupeotraditsioone. Saame näidata meie väliskülalistele, et Eestis on rohkearvulisim, üle 2500 lauljaga ühendpoistekoor maailmas. 

Koorilauljate ja tantsijate soov on, et eelseisvast laulu- ja tantsupeost saaksid osa kõik Eesti inimesed, kes oma keelt, kultuuri ja iseseisvust kalliks peavad.  Raske on sõnades väljendada seda tunnet, mis tekib kooslaulmisel laulukaare all.  Laulupeo lõpulaulude ajal tekkivat ühtekuuluvustunnet oma rahvaga ei ole võimalik võrrelda ühegi teise emotsiooniga.

Ainulaadse suurpeoga muudame oma väikese riigi ja rahva maailmale nähtavaks, väärtustame traditsioone, põlvkondade järjepidevust  ja rahvuskultuuri. See on sündmus, millest kutsun osa saama kõiki meie valdade elanikke. Tulge tervitama ja tunnustama oma lähedasi ja kodukandi peolisi. Laulu- ja tantsupeol näeme!