RIINA SOLMAN,
rahvastikuminister
Eestlastena peab meie eesmärk olema, et Eestis elaks ja kasvaks rohkem lapsi, kes räägivad eesti keelt. Et me rahvas kasvaks, areneks ja õitseks, nagu on kirjas põhiseaduses. Statistika näitab, et väljaspool suuri linnasid elavates peredes on rohkem lapsi. Mida suurem on pere, seda tõenäolisem on, et ta ei ela linnas.
Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem, ütleb vanarahvas. Usaldame me suurte perede kogemust – küllap maal on parem lapsi kasvatada, kui neid seal rohkem sünnib. Taluhoov eemal linnakärast looduse keskel on midagi muud kui õu paneelmajade vahel. Külatänaval varitseb vähem ohtusid kui tiheda liiklusega linnas. Kohalikku kergliiklusteed mööda rattaga lasteaeda või kodulähedasse kooli minna on teine asi, kui riskida eluga Tallinna ristmikel. Kodu, kuhu mahub palju lapsi, on maal kättesaadavama hinnaga kui linnas. Värske õhk, puhas loodus, meri, jõgi, tiik või järv, kuhu oma saunast hüpata, on asjad, millest Tallinnas võib vaid unistada. Isegi tõenäosus koroonaviirusesse nakatuda on väiksem.
Tegelik elu on mitmekesisem. Mitte alati ei saa kodust liikuma, sest buss ei käi, kütus on kallis ning pole kiiret internetti. Mitte alati ei ole võimalik saada laenu, et kodu korda teha. Head töökohad ei ole kodu kõrval ja palgad on madalamad kui pealinnas. Kultuurielu suursündmused pole käeulatuses ja arstiabi ei pruugi hädaolukorras kiiresti kohale jõuda. Külakeskuse paneelmaja kõrvalkorteris käib lakkamatu pidu ja trall. Politsei ei jõua igale poole ja suhteid klaaritakse politsei sekkumiseta, ka see on reaalsus. Aga ometi elavad paljud pered maal, saavad rohkem lapsi kui linnas ja on õnnelikud.
Sellepärast on Maal Elamise Päev vajalik. Inimesed, kes tahavad, aga pole veel julgenud maale kolida, saavad minna otse nende juurde, kellel need teadmised ja kogemused. Mis on rõõmud, kust king pigistab, milleks tuleb valmis olla ja kus on võimalik mured üheskoos ühtehoidva kogukonnana lahendada.
Rahandus- ja siseministeeriumi tellimustööna analüüsis statistikaamet siserännet aastatel 2015-2019. Põhijäreldus: kogu taasiseseisvuse perioodi on siserände suunad samad – koondutakse Tallinna ja tallinlased eeslinnastuvad. Lisaks Harjumaale kasvab pisut ka Tartumaa elanikkond. Aga viimasel ajal on kasvanud nende inimeste hulk, kes liiguvad vastuvoolu. Vaadates rände-trende näeme, et lasteta või vähemate lastega pered liiguvad Harjumaa suunas ja suuremad pered lahkuvad kaugemale. 2019. aastal oli Harjumaalt lahkunud ka 50-64aastaseid juba rohkem, kui Harjusse kolijaid. Trendi pikendades võib prognoosida, et 2020 võib olla ka 40ndates eluaastates inimeste rändesaldo ülejäänud Eesti kasuks positiivne.
Rahvastikuministri portfellis on peretoetuste ja kodanikühiskonnaga seonduv. Seisan väga selle eest, et Eestis oleks rohkem suuri peresid. Kuna neid on rohkem maal, siis meetmed, mis aitavad suuri peresid – alates suure pere toetustest kuni kodutoetusteni – jõuavad proportsionaalselt enam just maapiirkondadesse. Mis puudutab kodanikuühiskonda, siis alustasime sellest, et viisime Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Viljandisse. Soovisime asukohavahetuse kaudu fokusseerida sihtasutuse tegevuse rohkem regionaalarengule mõtlevaks. Seisan selle eest, et maale elama kolimine oleks valitsuse radaril kui üks oluline eesmärk ning riigieelarvest saaksid õiglase osa maal elavad pered ja kogukonnad.