Maa­le ta­sub ko­li­da!

RII­NA SOL­MAN,
rah­vas­ti­ku­mi­nis­ter

Eest­las­te­na peab meie ees­märk ole­ma, et Ees­tis elaks ja kas­vaks roh­kem lap­si, kes rää­gi­vad ees­ti keelt. Et me rah­vas kas­vaks, are­neks ja õit­seks, na­gu on kir­jas põ­hi­sea­du­ses. Sta­tis­ti­ka näi­tab, et väl­jas­pool suu­ri lin­na­sid ela­va­tes pe­re­des on roh­kem lap­si. Mi­da suu­rem on pe­re, se­da tõe­näo­li­sem on, et ta ei ela lin­nas.

Ka­la ot­sib, kus sü­ga­vam, ini­me­ne, kus pa­rem, üt­leb va­na­rah­vas. Usal­da­me me suur­te pe­re­de ko­ge­must – kül­lap maal on pa­rem lap­si kas­va­ta­da, kui neid seal roh­kem sün­nib. Ta­lu­hoov ee­mal lin­na­kä­rast loo­du­se kes­kel on mi­da­gi muud kui õu pa­neel­ma­ja­de va­hel. Kü­la­tä­na­val va­rit­seb vä­hem oh­tu­sid kui ti­he­da liik­lu­se­ga lin­nas. Ko­ha­lik­ku kerg­liik­lus­teed möö­da rat­ta­ga las­teae­da või ko­du­lä­he­das­se koo­li min­na on tei­ne asi, kui ris­ki­da elu­ga Tal­lin­na rist­mi­kel. Ko­du, ku­hu ma­hub pal­ju lap­si, on maal kät­te­saa­da­va­ma hin­na­ga kui lin­nas. Värs­ke õhk, pu­has loo­dus, me­ri, jõ­gi, tiik või järv, ku­hu oma sau­nast hü­pa­ta, on as­jad, mil­lest Tal­lin­nas võib vaid unis­ta­da. Ise­gi tõe­näo­sus ko­roo­na­vii­ru­ses­se na­ka­tu­da on väik­sem.

Te­ge­lik elu on mit­me­ke­si­sem. Mit­te ala­ti ei saa ko­dust lii­ku­ma, sest buss ei käi, kü­tus on kal­lis ning po­le kii­ret in­ter­net­ti. Mit­te ala­ti ei ole või­ma­lik saa­da lae­nu, et ko­du kor­da te­ha. Head töö­ko­had ei ole ko­du kõr­val ja pal­gad on ma­da­la­mad kui pea­lin­nas. Kul­tuu­ri­elu suur­sünd­mu­sed po­le käe­ula­tu­ses ja ars­tia­bi ei pruu­gi hä­dao­lu­kor­ras kii­res­ti ko­ha­le jõu­da. Kü­la­kes­ku­se pa­neel­ma­ja kõr­val­kor­te­ris käib lak­ka­ma­tu pi­du ja trall. Po­lit­sei ei jõua iga­le poo­le ja suh­teid klaa­ri­tak­se po­lit­sei sek­ku­mi­se­ta, ka see on reaal­sus. Aga ome­ti ela­vad pal­jud pe­red maal, saa­vad roh­kem lap­si kui lin­nas ja on õn­ne­li­kud.

Sel­le­pä­rast on Maal Ela­mi­se Päev va­ja­lik. Ini­me­sed, kes ta­ha­vad, aga po­le veel jul­ge­nud maa­le ko­li­da, saa­vad min­na ot­se nen­de juur­de, kel­lel need tead­mi­sed ja ko­ge­mu­sed. Mis on rõõ­mud, kust king pi­gis­tab, mil­leks tu­leb val­mis ol­la ja kus on või­ma­lik mu­red ühes­koos üh­te­hoid­va ko­gu­kon­na­na la­hen­da­da.

Ra­han­dus- ja si­se­mi­nis­tee­riu­mi tel­li­mus­töö­na ana­lüü­sis sta­tis­ti­kaa­met si­se­rän­net aas­ta­tel 2015-2019. Põ­hi­jä­rel­dus: ko­gu taa­si­se­seis­vu­se pe­rioo­di on si­se­rän­de suu­nad sa­mad – koon­du­tak­se Tal­lin­na ja tal­lin­la­sed ees­lin­nas­tu­vad. Li­saks Har­ju­maa­le kas­vab pi­sut ka Tar­tu­maa ela­nik­kond.  Aga vii­ma­sel ajal on kas­va­nud nen­de ini­mes­te hulk, kes lii­gu­vad vas­tu­voo­lu. Vaa­da­tes rän­de-t­ren­de näe­me, et las­te­ta või vä­he­ma­te las­te­ga pe­red lii­gu­vad Har­ju­maa suu­nas ja suu­re­mad pe­red lah­ku­vad kau­ge­ma­le. 2019. aas­tal oli Har­ju­maalt lah­ku­nud ka 50-64aas­ta­seid ju­ba roh­kem, kui Har­jus­se ko­li­jaid. Tren­di pi­ken­da­des võib prog­noo­si­da, et 2020 võib ol­la ka 40nda­tes eluaas­ta­tes ini­mes­te rän­de­sal­do üle­jää­nud Ees­ti ka­suks po­si­tiiv­ne.

Rah­vas­ti­ku­mi­nist­ri port­fel­lis on pe­re­toe­tus­te ja ko­da­ni­kü­his­kon­na­ga seon­duv. Sei­san vä­ga sel­le eest, et Ees­tis oleks roh­kem suu­ri pe­re­sid. Ku­na neid on roh­kem maal, siis meet­med, mis ai­ta­vad suu­ri pe­re­sid – ala­tes suu­re pe­re toe­tus­test ku­ni ko­du­toe­tus­te­ni – jõua­vad pro­port­sio­naal­selt enam just maa­piir­kon­da­des­se. Mis puu­du­tab ko­da­ni­kuü­his­kon­da, siis alus­ta­si­me sel­lest, et vii­si­me Ko­da­ni­kuü­his­kon­na Siht­ka­pi­ta­li Vil­jan­dis­se. Soo­vi­si­me asu­ko­ha­va­he­tu­se kau­du fo­kus­see­ri­da sih­ta­su­tu­se te­ge­vu­se roh­kem re­gio­naa­la­ren­gu­le mõt­le­vaks. Sei­san sel­le eest, et maa­le ela­ma ko­li­mi­ne oleks va­lit­su­se ra­da­ril kui üks olu­li­ne ees­märk ning rii­giee­lar­vest saak­sid õig­la­se osa maal ela­vad pe­red ja ko­gu­kon­nad.