Alo Lõoke,
SA Eesti Terviserajad juhataja
Üle mitme aasta saabunud suusatalv ja piiratud sportimisvõimalused siseruumides on meelitanud õue rekordiliselt huvilisi. Möödunud nädalavahetusel liikus 120 terviserajal üle Eesti enam kui 100 000 inimest. Mõnedki on üle aastate pühkinud tolmu suuskadelt või avastanud muud talvespordirõõmud. Õues liikumise populaarsust kinnitavad terviserajad.ee külastusrekordid, otsitakse infot suusaradade seisukorra kohta.
Tervislik ja järjepidev liikumine teeb head kehalisele ja vaimsele tervisele. Aeroobne treening nagu jooksmine, rattasõit aga ka suusatamine, aitab kaasa muutustele aju verevarustuses ja hormonaalses tasakaalus, mida omakorda seostatakse ärevuse ja depressiooni vähenemisega. Regulaarne liikumine võib stressirohkel ajal keset talvist kaamost mõjuda kui omamoodi imerohi – paranevad uni ja meeleolu, vähenevad stress, ärevus ja väsimus, energiat tuleb juurde. Järjepideval liikumisel on märkimisväärne mõju mälule, õpi- ja keskendumisvõimele. Vähesed spordialad pakuvad kogu kehale sellist koormust kui murdmaasuusatamine, kus on kombineeritud ala- ja ülakeha treening. Need lihased, mis pealtnäha tööd ei tee, on ametis keha koordineerimise ning tasakaaluga.
Liikumishuvilisi on sel talvel erakordselt palju, populaarsematele terviseradadele on isegi kohati keeruline ära mahtuda. Selleks, et kõik saaksid liikumisest rõõmsa kogemuse, võiksid spordisõbrad, harrastajad ja jalutajad terviseradadel üksteisega sõbralikult arvestada ja järgida häid tavasid. On keskusi, kus suusatajate ning jalutajate jaoks on eraldi loodud oma rajad. Kui suusatajad ja jooksjad-kõndijad on koos ühel rajal, võiksid viimased hoida pigem raja vasakusse serva, et vabatehnikaga sõitjatele jääks raja keskpaik ja klassikastiilis saaks sõita paremas servas. Klassikajälg on suusatajatele püha ning hea tava kohaselt peaksid sellel liikuma vaid suusatajad, kindlasti ei peaks seda ära talluma. Ka vilunud suusatajad võiksid algajatest sõbralikult ise mööduda. Terviserada on mõeldud kõikidele liikumishuvilistele ning avalikus kohas on viisakas käitumine väga oluline.
Harjumaalaste seas paistavad kõrge huvi poolest silma Nõmme ja Pirita keskused Tallinnas, lähiümbrusest Jüri, Saku ja Keila. Maakonnas on populaarsed Kõrvemaa kant koos Aegviidu, Jäneda ja Valgehobusemäe keskustega. Seal on lisaks hästi hooldatud radadele võimalus rentida varustust ja on korraldatud lisateenuseid: suusaõpe, toitlustus, majutus ja muu. Oma rolli mängib kindlasti võimalus Tallinnast mugavalt rongiga kohale sõita.
Et terviseradadel liigub palju inimesi ja koroonaviirusesse nakatumise oht on endiselt suur, tasub ka värskes õhus järgida ettevaatusabinõusid. Terviseradadele tulles, suusakeskustesse minnes ja järjekordades tuleks võimalusel hoida distantsi ja kanda maski, et vältida viiruse levikut. Samuti võiks kontaktide vähesuse huvides kaaluda, kas jalutuskäiguks, jooksutrenniks või suusatamiseks sobib mõni teine, mitte nii rahvarohke terviserada. Uute radade avastamine on kindlasti ka hea vaheldus.
Kehvemate olude korral saab hea kvaliteediga suusaradasid luua kunstlumega – sulab aeglasemalt, suusahooaeg kestab kauem. Oleme regionaalsete tervisespordikeskuste toetuse meetme toel arendamas kunstlume tootmise võimekust, iga maakond saab vähemalt 1-2 keskust, kus kunstlumi on tulevikus tagatud.