Loo­dus­väe asu­ta­ja AH­TO VEG­MANN Raa­si­kult toe­tab ko­ha­lik­ku spor­die­lu

2062
Ma­he­too­de­te aren­da­ja ja tu­rus­ta­ja AH­TO VEG­MANN: „Ees­ti met­sa­mar­jad lä­he­vad vä­ga häs­ti pea­le ka Aa­sias, kus põh­ja­mai­ne ma­ri on su­per­toit.” Fo­to Eve­li Mak­ko.

Et­te­võt­ja AH­TO VEG­MANN: „Raa­si­kul al­gab pu­has loo­dus ja jook­su­ra­da ot­se vä­ra­va ta­gant.”

Poo­di­des ja koh­vi­ku­tes üle Ees­ti võib mär­ga­ta vär­vi­lis­tes pa­ken­di­tes ma­he­too­teid kir­ja­ga Loo­dus­vä­gi. Ühe tun­tui­ma ko­du­mai­se ma­he­too­de­te brän­di Loo­dus­vä­gi lõid 8 aas­tat ta­ga­si Raa­si­ku ale­vi­ku ela­nik Ah­to Veg­mann ja te­ma sõ­ber ning koo­li­vend Krist­jan Õu­na­mä­gi. Nüüd­seks on Loo­du­se­väel üle 100 eri ma­he­too­te, neid on tun­nus­ta­tud et­te­võt­lu­se au­hin­da­de­ga. Loodusvägion LOOV kau­ba­mär­gi alt üks Ees­ti suu­ri­maid ma­he­toi­du eks­por­ti­jaid.
Las­na­mäel üles kas­va­nud Ah­to Veg­mann po­le Raa­si­ku põ­li­se­la­nik. Raa­si­kult on pä­rit te­ma elu­kaas­la­ne Ka­rin Kilk, kel­le esi­va­ne­ma­te ma­jas nad nüüd ela­vad. Loo­du­se, lii­ku­mi­se ja ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se hin­da­ja­na on Ah­to Veg­mann löö­nud Raa­si­kul käed Ris­to Il­ve­se­ga spor­dik­lu­bist nWo, kel­le kor­ral­da­tud rah­va­jook­se on Loo­dus­vä­gi mit­meid aas­taid toe­ta­nud.
„En­ne Raa­si­kul tu­le­mist ko­li­si­me lin­nas ühest üü­ri­kor­te­rist tei­se. Vii­ma­ne elu­paik oli Pel­gu­lin­nas, kus buss sõi­tis pi­de­valt ak­na alt möö­da ja tu­ba vä­ri­ses, mü­ra oli suur ja õhk pol­nud hea, ve­si ei ol­nud nii puh­ta mait­se­ga kui maal. Sai­me aru, et elu põ­hi­väär­tu­si saab maal pal­ju pa­re­mi­ni nau­ti­da,” rää­kis Ah­to Veg­mann.
Ta li­sas, et Raa­si­kul on pal­ju suu­rem ko­gu­kon­na­tun­ne ja head või­ma­lu­sed ter­vi­ses­por­diks: „Kui hom­mi­kul ron­gi pea­le jook­sen, hõi­kab va­hel kee­gi, et jõud­ku ma ik­ka ke­nas­ti pea­le.”
Loo­dus­väe asu­ta­mi­se­ni jõu­dis ta tä­nu ter­vis­li­ku toi­tu­mi­se avas­ta­mi­se rän­na­ku­te­le: „Kui olin laps ja Ees­ti ise­seis­vus, läk­sid pii­rid lah­ti, saa­da oli pal­ju im­port­toi­tu – vär­vi­li­sed ja sün­tee­ti­lis­te li­saai­ne­te­ga kom­mid ja joo­gid, mil­list tek­ki­sid mul suu­red al­ler­giad, kord sat­tu­sin sel­le tõt­tu ise­gi haig­las­se. Sain aru, et kõik poes lei­duv toit ei mõ­ju mu ter­vi­se­le üht­vii­si häs­ti.”
Te­le­kom­mu­ni­kat­sioo­ni alal töö­ta­des koh­tus ta oma koo­li­ven­na Krist­jan Õu­na­mäe­ga, kel­le­ga pol­nud am­mu su­hel­nud: „Ta töö­tas too­na trans­por­di­vald­kon­nas ja õp­pis ho­lis­ti­li­se te­raa­pia ins­ti­tuu­dis. Hak­ka­si­me en­da sis­se vaa­ta­ma, mi­da ta­hak­si­me elus kor­da saa­ta. Pa­ni­me kir­ja en­da jaoks olu­li­sed väär­tu­sed ning õn­neks need meil ka kat­tu­sid – ter­vis, ar­mas­tus, kül­lus, va­ba­dus, elu­rõõm ning soov neid väär­tu­si ka teis­te­le pak­ku­da ja maail­ma pa­re­maks muu­ta. Ma­he­vald­kond haa­kus nen­de väär­tus­te ja ees­mär­ki­de­ga ideaal­selt.”
Et­te­võt­lu­se­ga pol­nud kumb­ki neist va­rem te­ge­le­nud, kuid Ah­to Veg­mann sõ­nas, et soov oli ühen­da­da vas­tus­tus­tund­lik ja jät­ku­suut­lik et­te­võt­lus.
„Läk­si­me ma­he­poo­di Kos­mo­se ki­no juu­res, rää­ki­si­me müü­ja­ga, mil­lest on Ees­ti ma­he­tu­rul puu­du. Sai­me vas­tu­se, et ma­he­küp­sis­test. Tä­nu nei­le sai­me kon­tak­ti ter­vis­li­ku elu­vii­si har­ras­ta­ja­ga, kes ai­tas meil küp­si­se­ret­sep­ti väl­ja töö­ta­da,” ju­tus­tas Ah­to Veg­mann.
Küp­si­seid soo­vi­sid nad min­na müü­ma Rae­ko­ja plat­si jõu­lu­tu­ru­le, kuid müü­gi­lu­ba uue­le too­te­le nii kii­res­ti ei saa­nud: „Sel­le ase­mel mõt­le­si­me tu­ru tar­beks väl­ja mets­mus­ti­ka-must­sõst­rag­lö­gi, mis ku­ju­nes vä­ga me­nu­kaks ning on meie too­de­te hul­gas siia­ni üks po­pu­laar­se­maid.”
Ideed ja ret­sep­tid töö­tab et­te­võ­te väl­ja Ees­tis, ap­pi võe­tak­se en­da ja tar­bi­ja­te ko­ge­mu­sed ning toi­tu­mis­te­ra­peu­ti­de nõuan­ded, see­jä­rel ot­si­tak­se Ees­tist ja mu­jalt Eu­roo­past toot­mis­part­ne­reid, kes vas­ta­vad Loo­dus­väe vi­sioo­ni­le: „On rõõ­mus­tav, et tead­lik­kus loo­dus­li­kust ja ter­vis­li­kust toi­tu­mi­sest hak­kab kas­va­ma, aga pal­ju va­li­kuid te­hak­se ik­ka ra­ha­ko­ti jär­gi. Hin­na­va­he ma­he­too­te ja töös­tus­li­ku toi­du va­hel ei pea ole­ma te­ge­li­kult nii suur. Pa­ra­ku tu­leb kal­lim hind sel­lest, et pal­jud Ees­ti ma­he­too­ted te­hak­se ko­du­köö­gis. Kä­si­töö ning pu­has too­rai­ne ja sel­le kas­va­ta­mi­ne on aga ku­lu­ka­mad. Sa­mas on mu­jal maail­mas toot­mi­sük­su­sed, kes suu­da­vad too­ta pal­ju kor­ra­ga, kuid sa­mu­ti ma­he­dalt ja ter­vis­li­kult. Ka meie püüd­le­me toot­lik­ku­se suu­ren­da­mi­se ja sood­sa­ma hin­na poo­le. Too­de­te aren­da­mi­sel ja va­li­mi­sel on mei­le pea­le puh­ta koos­ti­se täh­tis ka too­te hea mait­se.”
Ta tõ­des, et vald­kond on väl­ja­kut­suv, kuid vä­ga põ­nev: „Väik­ses Ees­tis ta­sub ma­he­toot­ja­tel koos­tööd te­ha. Igal et­te­võt­tel po­le mõ­tet käia eral­di vä­lis­maal mes­si­del, vaid mõist­lik on jõud ühen­da­da ning koos vald­kon­da aren­da­da.”

Eelmine artikkelAni­ja val­la noor­te­ko­gul uued ju­hid
Järgmine artikkelDigiMaa lairibaühendusega soovijate arv on nädalaga mitmekordistunud