Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI ütles kohtumisel Kursi külarahvaga, et küla sees „lamava politseiniku” paigaldamine oleks pretsedendi loomine ning seda poleks mõistlik teha.
Kuusalu valla Kursi küla elanikud on mures liiklusohutuse pärast – küla lähedusse rajatakse Soodla harjutusala ning Kosu kruusakarjäär. Liiklustihedus Raudoja-Kursi vallateel kasvab sellega tunduvalt, kinnitas vallavanem Urmas Kirtsi.
Kruusakarjääris hakkab kaevandama OÜ Kivikandur, kellega sõlmis Kuusalu vallavalitsus koostööleppe, mille lisatingimus on, et ettevõte paneb oma raha eest musta katte alla 1,3kilomeetrise lõigu Meierei ristist karjääri teeotsani. Tee peab lepingu järgi valmis olema järgmise aasta maikuu lõpuks. Külaelanike arvates pole see aga piisav kasvava liikluskoormuse kompenseerimiseks.
Kruusakarjäärist on plaanitud väljavedu mööda RMK teed kuni Kursi-Raudoja teeni, sealt läbi Kursi küla Kahala tee ja Hirvli-Vahastu tee ristini. Majapidamised, mis otseselt väljaveotee äärde jäävad ja kus praegu alaliselt elatakse, on Inga-Välja, Mooritsa, Aedevahe, Nõmmeaia, Saare ja Inga.
Kursi külavanem Kairi Loit ning külaelanik Marju Orumaa on seisukohal, et kui Kursi küla võimaldab suurtele veoautodele läbivedu, tahaksid nad midagi vastu saada: „Kruusakarjäär toodab kasumit, ka vald saab oma tasu maksudena. See raha jagatakse aga kogu valla peale ära.”
Kursi elanikud on saatnud vallaametnikele ettepanekud, kuidas saaks liiklusohutust suurendada. Külavanema kinnitusel ettepanekutele vastust ei tulnud. Kuusalu vallavolikogu augustikuu istungil andis revisjonikomisjoni esimees Sulev Valdmaa edasi info, et Kursi küla elanikud soovivad kohtuda vallaametnike ja OÜ Kivikandur esindajatega. Kokku saadi laupäeval, 12. septembril Kursi külas Nõmmeaia talus. Kohtumisel osalesid vallavanem Urmas Kirtsi, majandusspetsialist Madis Praks, keskkonnaspetsialist Mailis Virve, volikoguliikmed Andres Allmägi ja Sulev Valdmaa ning 5 külaelanikku.
Parem tee soodustab kihutamist
Vallavanem kinnitas kohtumisel, et mustkattega tee peab olema valmis 2016. aasta maikuu lõpuks. Ta märkis, et kindel kuupäev on lepingusse fikseeritud, et ei tekiks töödega venitamist ega kõrvalehiilimist.
Valla majandusspetsialist Madis Praks täpsustas, et kui töö läheb käima, kulub musta katte panekuks enam-vähem päev.
Vallavanem märkis, et kui uude teesse tekivad augud paari aasta jooksul, parandab need loodetavasti ehitaja, edasine hooldamine on valla ülesanne ning kevadel ja sügisel tellitakse aukude lappimist.
Külaelanike märkuse peale, et hõõvlit pole külas ammu nähtud, teatas Madis Praks, et teehooldaja OÜ Üle höövel oli vahepeal paar nädalat korrast ära ning Kursi küla piirkond jäi hööveldamata. Nüüd on masin töökorras ning jõuab Kursi külla lähiajal, kinnitas majandusspetsialist.
Mustkatte panekuga on külaelanikud rahul, kuid see tekitab nende sõnul probleeme juurde – mida parem tee, seda kiiremini hakatakse sõitma.
Tõnu Karu kirjeldas, kuidas juba praegu on sõidukiirused suured: „Aru küla poolt tulles pidin peaaegu jääma suure metsaveoauto alla. Sinna tuleks panna kiirust piirav märk või asula silt, sest kui sõiduk tuleb suure kiirusega, ei saa õigel ajal hoogu maha, kui elumajade juurde jõuab. Nähtavust piirab ka teeäärne võsa.”
Vallavanem lausus, et kui on põhjendatud liikluskiiruse alandamine, külaelanike arvates on sellest abi, siis tuleb märgid paika panna. Ta lisas, et praegu käib suur metsavedu, RMK võtab ulatuslikult maha majanduslikku metsa ning kui teelõik saab üleni musta katte alla, suureneb ka transiidi osakaal, sest tekib väga hea ühendustee Piibe ja Peterburi maantee vahel.
Ainult liiklusmärkidest Kursi elanike arvates aga ei piisa, külavanem esitas ettepaneku panna teele paar „lamavat politseinikku”.
„Lamav politseinik oleks pretsedent”
Vallavanem vastas, et tema on kasvanud linnas suure maantee ääres ega tulnud selle peale, et kirjutada linnavalitsusele kiri sooviga panna teele „lamav politseinik”: „Lapsevanemad hoolitsesid ise oma lapse turvalisuse eest, kasvasin suureks ega jäänud auto alla. Vanemate kohustus on hoida lapsed nii, et nad ei jääks auto alla. See on üldkasutatav tee, mitte väike külateeke. Avalikule maanteele ega kruusateedele „lamavat politseinikut” tavaliselt ei panda, nende paigaldamine nõuab hoolikat kaalumist.”
Ta sõnas, et see oleks pretsedendi loomine: „Asi pole hinnas, „lamava politseiniku” loomine ei maksa suurt midagi. Kui aga teeme Kursi külas erandi, on raske teistes külades selgitada, et rohkem me erandeid ei tee.”
Külaelanikud sõnasid, et teeseaduse järgi lausa soovitatakse panna ohtlikesse kohtadesse „lamavad politseinikud”. Ka Sulev Valdmaa toetas külarahvast ning märkis, et kuigi tegu on pretsedendiga, lõpetaks see kogu jutuajamise ja vaidluse: „Mulle näiteks ei tule pähegi nõuda Kahala küla vahele „lamavat politseinikut”, endal oleks ka ebamugav.”
Vallavanem lausus, et külarahvas saab kompensatsiooniks musta kattega tee ning kauplemisel pole mõtet: „Vald saab kaevandustasu, raha jagamine on volikogu töö ning see jagatakse vastavalt vajadusele. Olen seda meelt, et selliseid lehmakauplemisi ei tohiks olla.”
Mailis Virve lisas, et tee musta katte alla viimise kokkuleppe saavutamine oli suur asi: „Igal pool mujal väljaspool kaevanduse territooriumit ei saa meie tingimusi seada. Õnneks saime selles lisatingimuses kokkuleppele.”
Vallaametnikud juhtisid tähelepanu, et kui uuel teel läheb kihutamiseks, tuleks kindlasti info edasi anda politseipatrullile – kui on näha, et ühest piirkonnast tuleb pidevalt kõnesid, võetakse seda patrulliplaanide tegemisel arvesse.
Kiiruspiirang tuleb, kõnniteed mitte
Teine variant, mida külaelanikud pakkusid, oli multsitud kõrvaltee jalakäijatele. Selle peale vastas vallavanem, et kõnni- ja kergliiklusteid on tõespoolest rajatud, kuid on küsimus, kas see on otstarbekas: „Kõnniteed pole piisavalt isegi Kolga ja Kiiu alevikus, kus on kordades suurem liikluskoormus. Tuleb vaadata, kui suur on kasusaajate ring ning Kursi küla tee ilmselt ei kvalifitseeruks.”
Marju Orumaa oli nördinud, et vallaametnikud nende ettepanekuid kuulda ei võtnud ning tõdesid, et kohtumine läks tühja, sest ainult kiirusepiirang pole lahendus.
Urmas Kirtsi sõnas, et kui külaelanikel on mõtteid, mis reaalselt kaasa aitaksid, siis on vald partner ega punni vastu: „Liikluspiirangus leppisime kokku, selle saame ära teha. Järelevalvet on võimalik suurendada külaelanike enda aktiivsusega. See, et „lamavat politseinikut” pole mõtet panna, on minu kui vallavanema arvamus. Teoreetiliselt on see võimalik, kuid otsustab vallavolikogu.”
Külaelanikud leppisid kokku, kuna „lamava politseiniku“ paigaldamine oleks teoreetiliselt võimalik, tuleks see arutelu algatada, rääkida oma külas asi selgeks ning esitada vallamajja taotlus.
Lisaks pakkusid küalelanikud, et suhelda võiks ka RMKga ning Kaitseliiduga, kes võiksid samuti oma panuse anda.
Vallavanem andis teada, et septembri lõpus tuleb kohtumine kaitseministeeriumi esindajatega ning sinna on oodatud ka Kursi küla rahvas.
