Vastuseks artiklile „Riigikohtu otsus muutis Tsitre detailplaneeringu kehtetuks“ (12.05.2010)

1066

Juba mitmendat korda ilmuvad Sõnumitoojas artiklid, mis kirjeldavad detailplaneeringu menetlemist Tsitre külas arendajapoolse nägemusena. Kordagi ei ole küsitud arvamust külavanemalt ega naaberkinnistu omanikult. Viimased pole kunagi keelanud maaomanikke neile kuuluvaid kinnistuid kasutamast vastavalt sihtotstarbele (maatulundusmaa ). On vale, et  kinnistu omanikud   Ingrid Siimann ja Väino Närep  pole saanud käia oma kinnistutel. Faktiliselt on nad seda ka teinud. Kuidas saab külavanem neid takistada?  Lembit Laurenti Lahe talu naabruses oleval Mareena kinnistul olev  väike maja on ebaseaduslik ehitis (saun, ehitatud planeerimisprotsessi ajal ilma ehitus­õiguseta), mille kohta on teadaolevalt vallavalitsus teinud 2 ettekirjutust. Sauemäe kinnistul asub Elvi Malkole kuuluv maja, mis on kunagi ehitatud Eesti Vabariigi esimese hõberebasekasvatuse köögist.

Naaberkinnistu ja külavanema  vastuargumentideks detailplaneeringule  on soov säilitada oma küla miljöö ja hajaasustus, võttes aluseks maakonnaplaneeringu ja Kuusalu valla üldplaneeringu. Tootmistalu kõrvale rajada suvilatest koosnev majadegrupp ei ole kindlasti piirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu lahendus. Et tegemist on suvilatega, kinnitab detailplaneeringu koostanud arhitekt Tõnu Kull: „Planeeringu põhiidee alusel on tegemist siiski kunagise hoonestuse varemete piirkonnas kuni 5 hoone lisandumine, kasutamiseks valdavalt suvekuudel.“ (08.01. 2007). Detailplaneeringu ebasobivust Tsitre külla kinnitab vallaarhitekt Kadi Raudla: „De­tail­planeeringuga tekib uus ehitusala ehituskeeluvööndis ja ehitusõiguse võimalus kinnistutel, mis ei vasta hajaasustuse nõudele ega ka Tsitre küla tingimustele” (29.09.2005).
Üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest  vaatleb valla arengut tervikuna. Detailplaneering võib ainult põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. „Kuusalu valla üldplaneeringus on käsitletud Tsitre küla hajakülana ja perspektiivis ei ole plaanis seda muuta“ (Herko Sunts, 04.06.2003 kiri 07-1.3/138). 

Ringkonnakohus tühistas Sauemäe, Mareena ja Märdi kinnistute detailplaneeringu kehtestamise otsuse kolmel põhjusel: on vastuolus Kuusalu valla üldplaneeringuga,  rikub hajaküla miljööd ja  tegemist on  maatulundusmaaga. Seega ei saanud kinnistu omandanud isikutel olla mingit kindlust selles, et ostetud maale kunagi on võimalik ehitada. Detailplaneeringu algatanud isikutel ei ole kaitstavat usaldust, et see algatatud kujul ka kehtestatakse.

Millal lõpeb silmakirjalikkus ja tõdede moonutamine? Arendajate nutulaule võetakse tõe pähe ja kohalikud räägivad legende”? (Pr Siimanni sõnavõtt volikogus, salvestatud 01.10. 2008).

Kui keegi on volikogu otsuseid mõjutanud, siis on need arendajad. Arendaja  andis Kuusalu vallale raha, kui volikogu teeb detailplaneeringu suhtes positiivse otsuse. Tavakodaniku seisukohalt on selline kaubitsemine korruptsioon. (Kokkulepe haldusasjas 3-189/2002 tehtud otsusega).

01.10.2008 kehtestatud detailplaneering pidi vastama HMS  § 54 kohaselt kehtivale üldplaneeringule ja ehitusmäärusele. Milleks siis üldse üldplaneering, mis on aluseks valla terviklikule arengule, kui seda võib ühe käeliigutusega ja iga arendaja  soovidele vastavalt muuta?

Oleme Lembit Laurentiga  korduvalt juhtinud otsustajate tähelepanu vastuoludele seadustega. Olen kõik need aastad soovinud  aidata vallavalitsusel otsuseid õiglaselt teha, kuid siiani on peale jäänud vaid arendaja tahe, mis on tänaseks päädinud kohtulahendiga. See oleks võinud kõik olemata olla, kui  vallavalitsusel oleks olnud rohkem otsustusjulgust. Aastal 2005. küsitud juriidiline arvamus viitas protsessi  võimaliku  lahendusena  mittekehtestamist. Nüüd muutis antud detailplaneeringu kehtetuks Ringkonnakohus, millist otsust toetab ka Riigikohus.

Ajaloolane Ott Sandrak teab, et Tsitre küla näol on tegemist Eesti unikaalseima külaga, sest  mitte kusagil mujal Eestis ei ole suvitusmõisa kõrvale tekkinud karjamõisa. Sellega kujunes  ahelküla: mõis, Suur- ja Väike-Tsitre. Kui see ei ole kultuuripärand, siis mis see on?  Kas volikogu aitab seda oma kätega hävitada?

Eelmine artikkelLoksal auto põleng
Järgmine artikkelKolgas on 25 vabatahtlikku päästjat, Raasikul 4