Lahe­maa rah­vus­par­gi ini­me­sed

Ave Pau­lus, kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list

2018. aas­ta on mär­gi­li­se tä­hen­du­se­ga. Ees­ti Va­ba­riik tä­his­tab sa­jan­dat juu­be­lit, Eu­roo­pa Lii­dus on käi­mas kul­tuu­ri­pä­ran­di aas­ta. La­he­maal on mit­meid mär­gi­li­si sünd­mu­si ja te­ge­vu­si, mis tõs­ta­vad La­he­maa suu­ri­ma väär­tu­se­na esi­le just ini­mest.

Loo­mu­li­kult on maail­mas ebaõig­lust, laus­lol­lust, kaf­ka­lik­ku as­jaa­ja­mist ja muid hä­da­sid. Sa­mu­ti La­he­maal. Aga sa­mas on siin pal­ju nõn­da vä­ge­vat, mil­le pä­rast ta­sub põh­ju­se­ga uh­ke ol­la. Ime­li­sest pai­gast en­dast ma ei rää­gi­gi. La­he­maa ini­me­sed! Kel­le­ga iga­nes siin koh­tud, nad on täis ko­du­soo­just, mis­sioo­ni­tun­net, taht­mist te­ha mi­da­gi, aus­tust ja ar­mas­tust maail­ma ja sel­le pai­ga vas­tu.

Sel­le­ga saab lii­gu­ta­da mä­ge­sid ja ka La­he­maad en­nast pa­re­maks. Ju­ba 10 aas­tat ole­me koos La­he­maa ela­ni­ke, sõp­ra­de, eks­per­ti­de, muu­de as­ja­lis­te­ga La­he­maa rah­vus­par­gi kul­tuu­ri­pä­ran­di kait­set koos mõ­tes­ta­nud, ka­van­da­nud, aru­ta­nud, vaiel­nud, vii­ma­sed 8 aas­tat amet­li­kult La­he­maa rah­vus­par­gi koos­töö­ko­gu kau­du. La­he­maa ini­me­sed on va­ba­taht­li­kult tei­nud pal­ju tööd La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se-ees­kir­ja ja kait­se­kor­ral­dus­ka­va kal­lal, La­he­maa ar­hi­tek­tuu­ri ja elu­laa­di kait­se prog­ram­mi­des, vä­ga pal­ju­del koo­sis­tu­mis­tel.

Vii­ma­se küm­ne aas­ta jook­sul on La­he­maa rah­vus­par­gi kul­tuu­ri­pä­ran­di mõt­te­ko­da­des, üri­tus­tel, se­mi­na­ri­del, koo­li­tus­tel ol­nud üle 15 000 osa­le­ja. See on suur num­ber. Nen­de te­ge­vus­te käi­vi­ta­jad ja lä­bi­vii­jad on ol­nud just ärk­sad La­he­maa ini­me­sed, kes pol­nud ra­hul ole­ma­so­le­va­ga. Suur tä­nu igaü­he­le teist.

La­he­maa koos­töö­ko­gu an­dis kesk­kon­naa­me­ti­le man­daa­di sea­da üles La­he­maa kan­di­da­tuur Rah­vus­va­he­li­se Loo­dus­kait­se­lii­du (IUCN) 21. sa­jan­di „õig­la­selt va­lit­se­tud kait­sea­la­de“ ro­he­li­se ni­me­kir­ja (Green List Stan­dard) pi­lootp­ro­jek­tis. La­he­maa rah­vus­park osu­tus va­li­tuks. Ehk tu­leb ka rah­vus­va­he­li­ne tun­nus­tus ja abi ko­gu­kon­na­kes­ksel kait­sea­la va­lit­se­mi­sel.

Kesk­kon­naa­me­ti ja koos­töö­part­ne­ri­te ühis­te et­te­võt­mis­te­na on 2018. aas­tal La­he­maal toi­mu­mas mit­meid to­re­daid et­te­võt­mi­si, mis pü­hen­da­tud eel­kõi­ge La­he­maa rah­va­le. Ole­me ol­nud Aar­ne Vai­gu juu­res Käs­mu me­re­muu­seu­mis, Jaan Ma­nits­kil kü­las Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mis, Lok­sa lae­va­te­ha­ses ja lin­nas, Võh­ma selt­si­ma­jas ja La­he­maa kar­ja­kas­va­ta­ja­te juu­res. Ri­da era­kord­seid ini­me­si on rää­ki­nud aja­loost ja kuns­tist, ar­hi­tek­tuu­rist ja elu­laa­dist. Sa­ri jät­kub.

26. mail toi­mub se­mi­nar „Pur­je­lae­vad ja pur­je­ta­mi­ne“ koos Ha­ra sa­da­ma su­ve ava­mi­se ning tant­suõh­tu­ga. 1. juu­nil tä­his­ta­me Alt­ja kii­ge­plat­sil La­he­maa sün­ni­päe­va koos rah­vus­par­gi raud­va­ra­ga – 90aas­ta­seks saa­nud ar­hi­tekt Fre­di Tomp­si, aja­loo­la­se Enn Tar­ve­li ning La­he­maa Rah­va­muu­si­ku­te­ga. Oan­dul on 2. ja 3. juu­nil La­he­maa rah­va­muu­si­ka koo­li­tus.

La­he­maa ehi­tus­pä­ran­di koo­li­tus on sel aas­tal era­kord­ne. Re­no­vee­ri­me Vir­ve kül­la jää­nud aja­ham­bast pu­re­tud va­na võr­gu­kuu­ri ning vaa­ta­me rin­gi mu­jal ran­da­des. Vir­ve paa­di­kuu­rid on sa­mu­ti mär­gi­li­sed – Aar­te ta­lu võr­gu­kuu­rid on Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mis. 4.-8. juu­nil toi­mu­va koo­li­tu­se raa­mes tut­vus­ta­vad res­tau­raa­to­rid ja ar­hi­tek­tid eri vii­sil res­tau­ree­ri­tud ja ehi­ta­tud paa­di­kuu­re.

Need on ai­nult mõ­ned vah­vad et­te­võt­mi­sed. Kui head ideed, al­ga­tu­sed, la­hen­du­sed ta­ker­du­vad, sum­bu­vad, jää­vad­ uit­mõt­teiks, siis La­he­maa ini­me­sed ei la­se sel juh­tu­da. See kant on lä­bi sa­jan­di­te suut­nud suu­ri as­ju sün­ni­ta­da.