Ave Paulus, keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
2018. aasta on märgilise tähendusega. Eesti Vabariik tähistab sajandat juubelit, Euroopa Liidus on käimas kultuuripärandi aasta. Lahemaal on mitmeid märgilisi sündmusi ja tegevusi, mis tõstavad Lahemaa suurima väärtusena esile just inimest.
Loomulikult on maailmas ebaõiglust, lauslollust, kafkalikku asjaajamist ja muid hädasid. Samuti Lahemaal. Aga samas on siin palju nõnda vägevat, mille pärast tasub põhjusega uhke olla. Imelisest paigast endast ma ei räägigi. Lahemaa inimesed! Kellega iganes siin kohtud, nad on täis kodusoojust, missioonitunnet, tahtmist teha midagi, austust ja armastust maailma ja selle paiga vastu.
Sellega saab liigutada mägesid ja ka Lahemaad ennast paremaks. Juba 10 aastat oleme koos Lahemaa elanike, sõprade, ekspertide, muude asjalistega Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitset koos mõtestanud, kavandanud, arutanud, vaielnud, viimased 8 aastat ametlikult Lahemaa rahvuspargi koostöökogu kaudu. Lahemaa inimesed on vabatahtlikult teinud palju tööd Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava kallal, Lahemaa arhitektuuri ja elulaadi kaitse programmides, väga paljudel koosistumistel.
Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi mõttekodades, üritustel, seminaridel, koolitustel olnud üle 15 000 osaleja. See on suur number. Nende tegevuste käivitajad ja läbiviijad on olnud just ärksad Lahemaa inimesed, kes polnud rahul olemasolevaga. Suur tänu igaühele teist.
Lahemaa koostöökogu andis keskkonnaametile mandaadi seada üles Lahemaa kandidatuur Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) 21. sajandi „õiglaselt valitsetud kaitsealade“ rohelise nimekirja (Green List Standard) pilootprojektis. Lahemaa rahvuspark osutus valituks. Ehk tuleb ka rahvusvaheline tunnustus ja abi kogukonnakesksel kaitseala valitsemisel.
Keskkonnaameti ja koostööpartnerite ühiste ettevõtmistena on 2018. aastal Lahemaal toimumas mitmeid toredaid ettevõtmisi, mis pühendatud eelkõige Lahemaa rahvale. Oleme olnud Aarne Vaigu juures Käsmu meremuuseumis, Jaan Manitskil külas Viinistu kunstimuuseumis, Loksa laevatehases ja linnas, Võhma seltsimajas ja Lahemaa karjakasvatajate juures. Rida erakordseid inimesi on rääkinud ajaloost ja kunstist, arhitektuurist ja elulaadist. Sari jätkub.
26. mail toimub seminar „Purjelaevad ja purjetamine“ koos Hara sadama suve avamise ning tantsuõhtuga. 1. juunil tähistame Altja kiigeplatsil Lahemaa sünnipäeva koos rahvuspargi raudvaraga – 90aastaseks saanud arhitekt Fredi Tompsi, ajaloolase Enn Tarveli ning Lahemaa Rahvamuusikutega. Oandul on 2. ja 3. juunil Lahemaa rahvamuusika koolitus.
Lahemaa ehituspärandi koolitus on sel aastal erakordne. Renoveerime Virve külla jäänud ajahambast puretud vana võrgukuuri ning vaatame ringi mujal randades. Virve paadikuurid on samuti märgilised – Aarte talu võrgukuurid on Eesti Vabaõhumuuseumis. 4.-8. juunil toimuva koolituse raames tutvustavad restauraatorid ja arhitektid eri viisil restaureeritud ja ehitatud paadikuure.
Need on ainult mõned vahvad ettevõtmised. Kui head ideed, algatused, lahendused takerduvad, sumbuvad, jäävad uitmõtteiks, siis Lahemaa inimesed ei lase sel juhtuda. See kant on läbi sajandite suutnud suuri asju sünnitada.