Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss sai möödunud nädalal kirju ja telefonikõnesid kinnistuomanikelt, kelle kinnistul oli prügikonteiner jäänud graafikujärgsel ajal tühjendamata. Keskkonnaspetsialisti sõnul tuli selliseid teateid paljudest küladest. Hajaasustuses tehakse graafikujärgset jäätmevedu enamasti kord kuus, viimase kuu aja sisse jäid nii jõulud kui ka aastavahetus ning konteinerid olid saanud täis ja inimesed mures, kuhu prügi panna.
Kuusalu vallas tegeleb korraldatud jäätmeveoga AS Eesti Keskkonnateenused. Ettevõte on olnud vallas jäätmevedaja pikka aega ning võitis selle õiguse viieks aastaks taas 2023. aastal toimunud konkursil. Kuusalu valla uus jäätmeveoperiood algas 1. juunil 2023. aastal.
Valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss ütles reedel Sõnumitoojale, et küsis Eesti Keskkonnateenuste Põhja piirkonna teenindusjuhilt selgitust, mis juhtus, ja ka seda, mis oleks lahendus: „Lund on palju ja mitmes piirkonnas on suurel prügiautol sellistes oludes keeruline ringi pöörata. Autojuhil peab olema otsustusvõimalus, kas ta peab teeolusid turvaliseks, kuid tahan Eesti Keskkonnateenustega läbi rääkida, mida teha, et korraldatud jäätmevedu toimiks ka keerulistes talveoludes.“
Sõnumitooja küsis Eesti Keskkonnateenustelt samuti, miks möödunud nädalal ja ka sellele eelnenud nädalavahetusel jäeti Kuusalu vallas mitmel pool prügi vedamata ning millal on uus vedu ja mida teha, kui tühjendamata jäetud konteinerisse rohkem prügi ei mahu.
Eesti Keskkonnateenuste juht Bruno Tammaru saatis reede õhtul lehele vastuse: „Mõistame täielikult Kuusalu valla elanike pahameelt olukorras, kus olmejäätmete vedu jääb ära ajal, mil mahutid on täitunud pikkade pühade tõttu tekkinud lisajäätmetest ning graafikus olnud kogumisring on viibinud. Kuusalu vallas on jäätmeveo ärajäämine tingitud sellest, et lühikese ajaga tuli maha väga suur kogus lund, mis muutis teeolud keeruliseks ja mõnel juhul ka prügiveokiga läbimatuteks. Kuigi peamised teed olid valdavalt hooldatud, ei olnud mitmel külavaheteel ega erateel võimalik jäätmeveokiga ohutult igal pool liikuda. Jäätmeveok on kuni 28 tonni massikaaluga ja libedal teel või lumme kinnijäämisel võib tekkida olukord, kus kogu piirkond jääb teenuseta ja auto ei saa minna ka sinna, kus tee on nõuetele vastavalt hooldatud.“
Vastuses selgitatakse veel, et prügiveoki juht hindab tee olukorda ja on kohustatud fotodena olukorra jäädvustama ning kui autojuht hindab teeolud läbimatuks, teeb ta otsuse vastutustundlikult, sest tegemata sõidu tõttu jääb töötasu saamata.
„Seetõttu oleme tööandjana veendunud, et autojuhid hindavad tee seisukorda ja riske objektiivselt,“ kinnitab ettevõtte juht.
Teise põhjusena on Keskkonnateenuste vastuses välja toodud asjaolu, et suur arv veokijuhte ja laadijaid jäid korraga haigeks. Keeruline oli organiseerida järelteenindust, logistikul ei olnud kiiret infot asendusteenust osutavatest töötajatest ja teavitused klientidele kohati viibisid. Ettevõte on värvanud uusi töötajaid ja toonud abi teistest regioonidest, et taastada graafikus ära jäänud teenused jäätmevaldajatele.
Lisatud on ülevaade 30 päeva tegelikust olukorrast Kuusalu vallas: „Klientidest 85 protsenti said teenuse õigeaegselt või kuni kolmepäevase viivitusega, mis on kooskõlas lepingu tingimustega. Teenust oodatakse 76 aadressil, kus prügivedu on viibinud 1-3 päeva, ning 56 aadressil ei olnud kordusvedu õnnestunud teeolude või konteineri puudumise tõttu.“
Vastuses on ka Eesti Keskkonnateenuste soovitused. Kindlasti anda kirjalikult teada, kui konteiner on jäänud tühjendamata ja soovitakse järgmist vedu enne graafikujärgset aega.
Kui vedaja tühjendamata jätmise tõttu ei mahu prügi enam konteinerisse, panna see prügikotti ja hoida suletud ruumis, asendusveo käigus viiakse ära ka konteineri kõrvale pandud prügikotid ja lisatasu ei võeta.
Veel palutakse kanda hoolt, et prügiauto peatumiskoht oleks lumevaba, libeduse tõrje tehtud, konteiner lumest ja jääst puhastatud.
Samas on märgitud, et jäätmete korralikult liigiti kogumisel tekib segaolmejäätmeid kuni kolm korda vähem ja konteineri ületäitumise probleemi esineb harva. Kuusalu vallas on võrreldes Harjumaa teiste veopiirkondadega biolagunevate jäätmete kogumine madalaim ja vähem on neid jäätmevaldajaid, kes annavad vedajale üle pakendeid või klaaspakendeid.






