
ENN KIRSMAN
Kuusalurahva Teatri ja Teise Küla Teatri näitlejad said tänavu suvel hakkama harrastusteatri kohta erakordse saavutusega – viie nädala jooksul tõi sisuliselt üks ja sama teatritegijate seltskond publiku ette neli uut lavastust. Kõik esietendused toimusid juulikuistel teatrikolmapäevadel Hirvli külas Paju Teatris ning need mängiti täissaalile.
Kuigi lavastused jõudsid publiku ette kahe teatri nime all, tegutsevad Kuusalurahva Teater ja Teise Küla Teater mitmendat aastat omavahel tihedalt läbipõimunult ühe mittetulundusühinguna. Samad näitlejad osalesid mitmes lavastuses, osa tegijatest vahetasid ühe kuu jooksul nii rolle kui ka ülesandeid ning kogu ettevõtmine põhines kõigi osaliste ühisel pingutusel.
2025. aastal Kuusalu vallavalitsusele eelseisva aasta tegevustoetuse taotlusi koostades lubati lavale tuua kaks uuslavastust. Töö käigus moondusid need hoopis esietenduste kaskaadiks. Esietendunud lugusid saab edaspidi mängida kas ühekaupa, nagu tehti seda sel suvel, või moodustada nendest pikemaid, tervet õhtut täitvaid etendusi.
Esimene vaatus: „Juubeli“ maailmaesietendus
Teatrikolmapäevade sarja avas 1. juulil Teise Küla Teatri „Juubel“. Jonna Kubu kirjutatud lugu oli algselt mõeldud lühifilmiks, kuid Juhan Kubu kohandas selle näitelavale ja tõi ise ka lavastajana publiku ette.
Ühe katuse all elavaid ja koos vananenud kolme õde mängisid Pille Smirnova, Elvi Reinvald ja Terje Multer. Ühe õe sünnipäeva tähistamisest alanud loos kerkisid lõbusa torisemise, mälestuste ja tuttavate laulude kõrval esile ka üksindus ning vanemate inimeste suhted oma laste ja lastelastega. Esietenduse järel tõstis publik esile nii tegelaste elulisust kui ka näitlejate veenvat koosmängu.
Teine vaatus: tšehhovlik meistriklass „Karu“

Nädal hiljem, 8. juulil, toimus teine esietendus – Teise Küla Teater tõi lavale Anton Tšehhovi ühevaatuselise komöödia „Karu“, mille lavastas samuti Juhan Kubu.
Jelena Popovat mängis taas Pille Smirnova, võlga sisse nõudvat mõisnikku Smirnovi Kalev Pallon ning toapoiss Lukat Reino Allipere. Rahalisest nõudmisest puhkenud tüli arenes vihaseks vastasseisuks, duellikavatsuseks ja ootamatult muutunud tunneteks.
Etendust vaadanud Kaire Altosaar nimetas klassikalise ja sageli mängitud näidendi lavaletoomist julgeks ettevõtmiseks. Tema hinnangul kandsid etendust tšehhovlik aeglus, täpselt välja mängitud pausid ja näitlejate kehakeel. Kaire Altosaar leidis, et lavastust polnud põhjust hinnata üksnes harrastusteatri mõõdupuuga, vaid seda võib võrrelda ka kutselises teatris nähtuga.
Oma osa atmosfääri loomisel oli Paju Teatril endal. Vana rehehoone hämarus, suvine õhtu, kärbeste sumin ja etenduse alguses kostnud koera haukumine sulandusid täiuslikult Tšehhovi maailma. Kõigi soovijate mahutamiseks tuli saali panna lisatoole ja pinke.
Kolmas vaatus: absurdne argielu „Kerge usk ehk elu ise“
Nädalase vahega toimus kolmas esietendus. Kuusalurahva Teater tõi 15. juulil publiku ette Toomas Kalli tekstidel põhineva lavastuse „Kerge usk ehk elu ise“. Lavastas Pille Smirnova, konsultant oli Terje Varul.
Nelja kalliliku sketši keskmes olid argised, kuid sageli absurdsena mõjuvad olukorrad: telefonimüük, imeravitsejad, pangalaenu võtmine ning raamatukoguhoidjate tööelu. Kõigis lugudes mängis Elvi Reinvald, kellega koos astusid eri rollides lavale Pille Smirnova ja Terje Multer.
Lavastuse idee algataja oli Elvi Reinvald, keda köitsid Toomas Kalli tekstide elulisus ja kurbnaljakas huumor. Proovide lõppjärgus kutsuti lavastust tervikuks seadma Terje Varul. Tema ettepanekul lisandusid Kalev Palloni elav pillimäng ja laul, mis sidus eri lood omavahel ning andis näitlejatele aega uute rollide jaoks ümber kehastuda.
Ka „Kerge usk ehk elu ise“ sündis osaliselt proovide käigus. Tekste kohandati vastavalt näitlejatele ja Paju Teatri võimalustele. Tulemuseks oli hoogne lavastus, milles publik tundis ära nii iseennast kui ka ümbritsevat elu.
Neljas vaatus: Ootamine ja meestejutud lavastuses „Mehed, tõin teile…“

Esietenduste kaskaadi lõpetas 29. juulil Kuusalurahva Teatri „Mehed, tõin teile…“, mille kirjutas ja lavastas Terje Varul. Kolme vana jahimehe rollides astusid üles Kaupo Rüütsalu, Mart Almers ja Leo Kiviberg.
Lavastuse algidee sündis autori vestlustest Kolga jahimeeste seltsi eestvedaja Andres Heinveriga. Kui „Juubel“ rääkis kolmest vanemast naisest, soovis Terje Varul sellele vastukaaluks luua loo kolmest vanemast mehest. Kirja pandud dialoogid ja monoloogid muutusid proovides näitlejate ühise töö tulemusena märgatavalt. Lugu valmis vähem kui kümne proovikorraga.
„Mehed, tõin teile…“ ei räägi niivõrd jahipidamisest kui meeste omavahelisest suhtlusest. Jahilooma nagu Godot´d oodates jutustati lugusid, aasiti üksteist ning meenutati minevikku. Absurdse huumori kõrval avanesid meeste argimured, kaotused ja sisemaailm.
Etenduse järel rääkisid mitmed vaatajad, et laval nähtud tegelased meenutasid neile oma isasid, vanaisasid või vanu tuttavaid. Tükk jätkus publiku jaoks lugudes ja mälestustes ka pärast Paju Teatrist lahkumist.
Raskesti korratav vägitegu
Neli esietendust erinesid üksteisest nii vormi, teema kui ka lavastuslaadi poolest. „Juubel“ ja „Mehed, tõin teile…“ vaatlesid vananemist naiste ja meeste pilgu läbi. „Karu“ tõi Hirvli rehehoonesse klassikalise Tšehhovi ning „Kerge usk ehk elu ise“ pööras teatriks tänapäevased argiolukorrad. Lugusid ühendasid samad teatritegijad, napp ettevalmistusaeg ja eriline mänguruum – saja-aastane rehehoone.
Paju Teater avati Hirvli külas esimest korda 2013. aastal, kui Juhan Kubu nägi Paju talu endises rehehoones võimalust suvel teatrit teha. Saal mahutab umbes 70 vaatajat ning teatriõhtute juurde kuulub lahutamatu osana talu perenaise Anu Karjatse ja tema tütarde korraldatud kodukohvik.
Kuusalurahva Teatri ja Teise Küla Teatri suvine saavutus paistab harrastusteatrite seas silma eelkõige mahu poolest. Nelja erineva lavastuse ettevalmistamine ja esietendamine viie nädala jooksul nõudis näitlejatelt, lavastajatelt ja korraldajatelt suurt pühendumist ning valmisolekut liikuda kiiresti ühest loost ja rollist järgmisesse.
Nelja uuslavastuse etendumine täissaalile näitas, et ettevõtmist ei kandnud ainult harrastajatest teatritegijate entusiasm, vaid seda toetas ka Paju Teatrisse tee leidnud publik, kes oli valmis igal kolmapäeval uut lavastust vaatama. Neid kümmetkonda pealtvaatajat, kes vaatasid ära kõik esietendused, tänati teatri perenaise Anu Karjatse kalligraafiliste järjehoidjatega, millelt sai lugeda asjakohaseid ning humoorikaid mõtteteri.
Teatrikolmapäevad pole ainult ühe vana mängupaiga – Paju Teatri – taastulek, vaid üks Kuusalu kandi harrastusteatri viimaste aastate suuremaid ettevõtmisi, millega Kuusalurahva Teater tähistab oma järjepideva tegutsemise 30. aastapäeva. Teatriõhtud Hirvlis jätkuvad augusti lõpuni.





