Kuusalu vald 80

Kuu­sa­lu vald sai sün­ni­tun­nis­tu­se 1938. aas­ta 7. ok­toob­ril va­ba­rii­gi pre­si­den­di ot­su­se­ga num­ber 88, mil­le­ga on mää­ra­tud val­da­de pii­rid ühe­kord­se kor­ral­da­mi­se sea­du­se alu­sel ala­tes 1. ap­ril­list 1939. Põl­lu­töö­mi­nis­tee­riu­mi ka­tast­ri­ame­ti koos­ta­tud val­da­de kaar­ti­del on Kuu­sa­lu vald pu­na­se joo­ne­ga pii­ri­des mär­gi­tud järg­mi­selt: Har­ju maa­kon­nas p.15 Kuu­sa­lu vald maa-ala­ga, mis moo­dus­tub: a) se­ni­se Kiiu val­la maa-alast, väl­ja ar­va­tud Kõr­ve­ves­ki ja Tõr­re­põh­ja kü­la­de piir­kond ja osa Ani­ja met­san­di­ku maa-ala; b) se­ni­se Ko­da­soo val­la maa-alast, väl­ja ar­va­tud Ram­mu saa­re ja Kää­ni­ku kü­la Kää­ni­ku, Reie, Ka­da­ka ja Up­si ta­lu­de maa-alad. See tea­de il­mus 14. ok­toob­ril 1938 Rii­gi Tea­ta­jas num­ber 87.

Sel­lest ajast on Kuu­sa­lu val­las muu­tu­nud pal­ju – pii­rid, ini­me­sed, te­ge­vu­sed. 80aas­ta­ses Kuu­sa­lu val­las elab li­gi 6500 ini­mest. Neist li­gi 40 prot­sen­ti on tu­lu­tee­ni­jad. Val­lal on või­ma­lik osu­ta­da tee­nu­seid oma ko­da­ni­ke­le um­bes 11 mil­jo­ni eu­ro eest aas­tas. Meie ter­ri­too­rium on kas­va­nud li­gi 71 000 hek­ta­ri suu­ru­seks, mil­lest­ pea pool on loo­dus­kait­se all. On me­re­rannad, sood ja met­sad, ela­mu- ja põl­lu­maad, või­ma­lu­si et­te­võt­lu­seks.

Li­gi 1500 last käib meil las­teaias või koo­lis. Sot­siaal­toe­tu­si, -tee­nu­seid ja -te­ge­vu­si saa­me osu­ta­da li­gi 1,5 mil­jo­ni eu­ro eest aas­tas. Val­la asu­tu­sed toi­mi­vad sü­ner­gi­li­ses koos­töös kü­la­ko­gu­kon­da­de ja ko­da­ni­keühen­dus­te­ga.

80aas­ta­se Kuu­sa­lu val­la val­la­va­lit­sus ja sel­le asu­tu­sed sei­sa­vad nüüd sil­mit­si muu­tus­te­ga. Pea­me hak­ka­ma te­ge­ma se­ni­sest efek­tiiv­se­malt tööd, et iga sent oleks ku­lu­ta­tud val­la aren­guks ja eden­da­mi­seks. Tä­na­me kõi­ki 80 aas­ta jook­sul te­gut­se­nud vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­su­se koos­sei­se, kes on eden­da­nud val­la elu.
Ela­ni­kud ta­haks, et ena­mi­ku ko­du­val­la­ga seo­tud mu­re­koh­ti la­hen­daks vald, kuid pal­ju­des as­ja­des on val­la käed seo­tud. Sea­du­sed mää­ra­vad mit­med te­ge­vu­sed rii­gia­su­tus­te, näi­teks koh­tu­te ja teis­te ins­ti­tut­sioo­ni­de pä­de­vus­se. Siin saab vald ol­la toeks ja abiks, et lei­da õi­ge ins­ti­tut­sioon, kust saa­da la­hen­dus.

Hea näi­de on Kuu­sa­lu kes­ku­ses ol­nud teeauk – val­lal ei ol­nud vo­li tõ­ta­ta­ se­da pa­ran­da­ma, ku­na au­gu­ga tee kuu­lub rii­gi­le. Val­lal on nii­su­gus­tes as­ja­des ai­nus või­ma­lus ut­si­ta­da õi­geid amet­nik­ke as­ja eden­da­mi­seks.

Hoo­li­ma­ta va­hel et­te tu­le­va­test ek­siar­va­mus­test tee­vad vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­sus eda­si tööd ja ai­ta­vad teis­tel ins­ti­tut­sioo­ni­del te­ha oma tööd Kuu­sa­lu val­la heaks.

Tä­his­ta­des val­la juu­be­li­aas­tat saa­me tõ­de­da, et me tu­ge­vus on ela­ni­kud ja et­te­võt­jad, kes hoo­li­vad oma elu- ja töö­kesk­kon­nast. Me kõik, li­saks val­la­va­lit­su­se­le ja -asu­tus­te­le ka ak­tiiv­sed ini­me­sed kü­la­des-ale­vi­kes, MTÜd, et­te­võt­ted, te­gut­se­me sel­le ni­mel, et elu­olu, töö­kesk­kond ja puh­ke­või­ma­lu­sed oleks suu­re­pä­ra­sed ning vald kes­taks.

Val­la­va­lit­su­se roll on prag­maa­ti­li­selt toe­ta­da, tõ­hu­sai­mal moel töö­ta­da ja õig­la­selt tee­nin­da­da ko­gu val­da.

Kuu­sa­lu vald on oma val­las­taa­tu­se aja­loo jook­sul ol­nud tu­ge­valt orien­tee­ri­tud põh­ja­mais­te­le väär­tus­te­le nii loo­dus­väär­tus­te kui ela­ni­ke võrd­su­se tä­hen­du­ses. See on ol­nud eri­ti näh­tav ja tun­tav, ol­les elu­kesk­kond nii maa- kui lin­nai­ni­me­se mait­se­le. Ta­sa­kaa­lus areng on see, mis rõõ­mus­taks kõi­ki.
Et sei­sa­me muu­tus­te teel, võiks lõ­pe­ta­da mõ­tisk­lu­se Ernst En­no sõ­na­de­ga: „Mis oli, see on läi­nud, mis tu­leb, al­les ees.“ Pal­ju õn­ne ja edu mei­le kõi­gi­le!