Seitse aastat liikumatut tütart hooldanud MILVI KRAUS on tänulik stomatoloog ERIKA ADLERILE ja hambatehnik JAAN ANVELTILE, et PILLEL on nüüd hambaproteesid.
Kui kaks aastat tagasi näitas ETV saade „Puutepunkt“, kuidas Kuusalu alevikus hooldab pensionär Milvi Kraus oma tütart Pille Turska, kes insuldi tagajärjel on jäänud liikumatuks ja kõnevõimetuks, olid kohalikud inimesed jahmunud. Paljud ei teadnud neist või olid midagi kuulnud, aga ei kujutanud ette, kuivõrd raskesse olukorda on pere sattunud.
Eriti vapustas telesaates nähtuna, kuidas tuntud logopeed ja afaasiahaigete ravija Külli Roht, kes elab Kuusalu vallas Uuri külas, tõestas lihtsate katsetega, et Pille mõistus on selge, ta on võimeline lugema ja on oma seisukohad, mille väljendamiseks suudab vaid silmi pilgutada ja teha häält.
Külli Rohu abiga koostati Pillele rehabilitatsiooniplaan. Tänu sellele õnnestus Milvi Krausil ja ta tütrel olla eelmisel aastal kahel korral Haigekassa toel taastusravil Põlva haiglas. Tänavu juunis plaanitakse minna jälle. Emal tohterdatakse seal tütre tõstmisest väsinud selga, Pillele tehakse massaaže ja mitmesuguseid muid protseduure kuni muusikateraapiani.
Põlva haiglas käimiste kohta lausub Milvi Kraus, et see on temale otsekui puhkus, ehkki on Pillega ühes palatis ja aitab hoolitseda, tehakse palju ära tema eest.
Kodukanti kontsertidele
Logopeed Külli Roht ütles aasta tagasi Sõnumitoojale, et Pille olukorda tuleks koduvalla rahvale veel enam tutvustada, kogukonda temaga harjutada ning talle tuleks võimaldada minna kontsertidele, poodi, külla.
„Nüüd on Pillel hambad suus ja ta naeratus palju ilusam, tõepoolest võiks ju proovida, kuigi ta on nii emotsionaalne, kardan, võib kontserdil nutma hakata,“ ütleb ema Milvi.
Kui Pille tütar Eliisa sai mullu sügisel kümneaastaseks, peeti Kuusalus kohvikus Kaer maha suur pidu, paljud klassikaaslased ja sõbrad olid külas ning Pille jälgis ratastoolis ligi neli tundi kogu seda tralli. „Lapsed suhtusid mõistvalt, osad neist olid meil käinud ja „Puutepunkt“ on ju Pille teinud laiemalt tuttavaks,“ sõnab Milvi Kraus.
Pille saab 17. märtsil 45aastaseks ning ligi kuu aega hiljem tuleb emal 75. sünnipäev. Kas ja kuidas neid tähtpäevi tähistatakse, ei oska Milvi Kraus veel öelda, aga pidu peetakse kindlasti.
Milvi Kraus ütleb, et tema ei ole lootust kaotanud, Pille tahtejõu ja iseloomu poolest on täiesti võimalik, et ta hakkab tulevikus ise liikuma. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on tütar muutunud palju jõulisemaks ja rõõmsamaks.
„Nägin hirmsat vaeva, kui tõin Pille 2009. aastal Tallinnast endisest meremeeste haiglast ära, ta oli seal nii kõver. Ei taha enam mõeldagi, kui raskeid aegu on olnud. Nüüd on tal käed ja jalad palju sirgemad, taimedega ravin, head inimesed käivad massaaži tegemas. Kaselehed, ristikhein, kuusevõrsed, hõlmikpuu, need on aidanud. Aili Paju ja Virgo Mihkelson on mind palju õpetanud telefoni teel. Pille organism oli haiglas hullusti ravimeid täis, tuli alustada kogu keha puhastamisest. Talle ju tehti haiglas vere filtreerimist, kapillaarid lõhkesid ja ka veresoon ajus, diagnoositi insult – see oli siis, kui tema raviarst jäi lapsepuhkusele ja tuli asendaja,“ kirjeldab ema.
Pillega juhtunu sai alguse peavaludest 2007. aastal, veidi pärast jaanipäeva paiku peetud pulmi. Diagnoose pandi erinevaid, katsetati mitmesuguste ravidega. Tervis läks järjest kehvemaks. Tagantjärele on selgunud, et algpõhjus võis olla puukborelioos.
Hambatohtrid tulid koju
Pille pole võimeline ise sööma, ema keedab talle spetsiaalseid toite ja peenestab, palju kasutab tatart ja kaerahelbeid, kord-paar nädalas ka liha. Kui nüüd hambad on suus, neelab paremini, kinnitab Milvi Kraus.
Ta kõneleb, et on väga tänulik Kuusalu hambaarstile Erika Adlerile ja tema meditsiiniõele Diana Rebasele ning Kuusalu vallast pärit hambatehnikule Jaan Anveltile – tänu sellele, et olid valmis koos oma töövahenditega tulema koju, on Pillel vanad lagunenud hambad välja võetud ja asemele pandud proteesid. Proteeside eest tasus Haigekassa, hambaravi aitas osaliselt tasuda Kuusalu vald.
Erika Adler räägib, et on Pille juures kodus käinud mitmel aastal: „See on erandjuhus, kunagi kümme aastat tagasi käisin ka ühel abivajajal kodus. Pille puhul said kojukutsed alguse hambavalust, iga aastaga hambad aina rohkem lagunesid. Keskmiselt paar korda aastas külastasin teda. Lõpuks soovitasin, et kehvad hambad võiks järjest välja võtta, saaks panna proteesid.“
Jaan Anvelt OÜst Anvelt Hambaravi sõnab, et pole kuulnud, kas hambatehnikud on üldse varem koduvisiite teinud: „Olin näinud „Puutepunkti“ ja teadsin Pille olukorda. Et saada proteese, ei olnudki tema puhul teist varianti, kui pidi minema koju. Saime hakkama. Mul ei ole varem olnud patsienti, kes ise ei saa rääkida, suhtlesin rohkem emaga. Kolmel korral käisin ja neljandal korral olid proteesid valmis. Oli töö, nagu ikka, keegi peab ju aitama.“
Palju häid abilisi
Milvi Kraus jutustab, kuidas neli aastat tagasi sai Küllike Enoki vahendusel Kuusalu vallavalitsuselt toetust spetsiaalse voodi ostmiseks: „Olin jalgrattaga ennast ära venitanud. Vaja oli Pillet tõsta, palusin Küllike Enokit eakate kodust appi. Ta tuli ja imestas, et õiget voodit polegi. Sellest voodist on palju abi, saab mitut pidi liigutada. Vald on aidanud niipalju, kui on saanud. Pillel on tema mõõtude järgi valmistatud ratastool ja dušitool. Ratastooli saab teda voodist libistada liulaua abil, ei pea enam tõstma. Ise ostsin trenažööri, ennast treenin ja Pille paneme sellele samuti.“
„Puutepunkti“ saate järel võtsid mitmed inimesed Milvi Krausiga ühendust ja pakkusid abi. On neid, kes on toetanud regulaarselt rahaliselt või andnud korraga suurema summa. Üks Inglismaale läinud naine korraldas seal kirikukorjanduse Pille toetuseks. Tallinnast pakkusid kaks noort, tegevusteraput ja füsioterapeut ennast appi, tahtsid Pillet uute võtete ja protseduuridega abistada ning samas ise õppida.
„Koduõde Helle Borissov on kõik need seitse aastat aidanud. Ütleb, kui abi vaja, helista. Ella Põhjala käis abis, naabrinaine Silvi Talpsepp tuleb ja Marina Mägi, kui palun. Abilisi on olnud palju, eriti raske oli siis, kui gripi tüsistuste tagajärjel suri Pille abikaasa, kes seni oli meil kogu aeg abis. Oleme kõigile aitajatele väga tänulikud,“ räägib Milvi Kraus.
Helle Borissov kiidab, et sellest ajast, kui Pille juurde esimest korda läks, on ta otsekui teine inimene: „Pille silmad säravad, ta suhtleb, esialgu ei kontakteerunud üldse. Kõik see on saavutatud tänu tublile emale Milvi Krausile.“
Sügisel käis „Puutepunkti“ võttegrupp taas Kuusalus salvestamas ning sõitis koos Milvi Krausi ja Pillega Põlva haiglasse. See saade ei ole seni eetrisse jõudnud.
Afaasiahaigete ravija, logopeed KÜLLI ROHT:
„Pärast „Puutepunkti“ on nii pere kui nende tutvusringkonna jaoks tehtud suur samm edasi, on kinnitust saadud, et Pille on arukas inimene, temasse suhtutakse kui kaaslasesse ja see on muutnud ta enesetunnet. Palju on juba saadud Pillet aidata, aga väga palju oleks veel vaja teha, kuid meie ühiskonnas oleks see muinasjutt. Sellist heaoluvõrgustikku, nagu näiteks on Pille-sarnasele inimesele Norras või Taanis, meil Eestis ei ole ega teki ka üleöö. Tallinnas on organisatsioone, kus Pille võiks käia, aga tegelikkuses on see liiga raskesti korraldatav.
Kuusalu piirides võiks Pille küll hakata väljas käima – jalutamas, kontsertidel, etendustel. See oleks tema jaoks väga suur ettevõtmine, tähendaks rohkeid ettevalmistusi, emotsionaalseid ootusi. Aga usun, et Kuusalu ühiskond võtab oma kauaaegse liikme mõistvalt vastu.“
