Margus Soom,
Kuusalu volikogu aseesimees, Reformierakonna Kuusalu piirkonna juht,
Pärast seitsme kuu möödumist suutsid Kuusalu volikogu 10 liiget kokku leppida, et sõlmida uus koostööleping. Kõigi nelja koalitsiooninimekirja (Üks Kuusalu Vald, Arenev Kuusalu Vald, EKRE ja Reformierakond) esmane valimislubadus oli ligi 60 protsendile valijaskonnast viia Kuusalu vald uuele, läbipaistvale juhtimisele. Osapoolte koostöö oleks võinud alata juba 16. oktoobril pärast valimisi. Tahe koostööks oli, kuid puudus poliitiline kogemus ja tarkus teha kompromisse, leppida kokku peamistes arengusuundades.
Ees on möödapääsmatult rasked ja ebapopulaarsed otsused, et vallavanker kraavist välja sikutada ja korralikult teel veerema panna. Häid ja kiireid lahendusi ei ole. Ka vallaeelarvesse ei ole kusagilt rahalaeva tulemas. Seda enam peavad olema kõik tulevased otsused vallarahvale üheselt arusaadavad ning majanduslikult põhjendatud.
Olen toetanud ja toetan edaspidigi nõndanimetatud eurorahade kaasamise projekte, kus valla kaasinvesteering jääb 20-30 protsendi ulatusse. Praegu tegeleme kahe tulekustutamisjuhtumiga. Sotsiaalmaja projekteerija on eelmise vallavalitsuse teadmisel eiranud projekteerimise lähteülesandeid ja projekteerinud lubatud 600 000 eurose ehitise asemel juba ligi 1 miljon eurot maksva hoone. Kusjuures projekteeritava sotsiaalmaja ühe ruutmeetri hind ületab Tallinna kesklinna kinnisvarahinna! Kuusalu valla kaasinvesteering pidi algselt olema vaid 200 000, mitte nüüdseks kujunev 600 000 eurot.
Pean sellist vallainvesteeringut vaid 12 sotsiaalabivajajale proportsionaalselt ebavõrdseks kohtlemiseks, kui võrrelda veel 160 sotsiaalabivajaja ning Kuusalu keskkooli ligi 650 ruumipuuduses olevat lapse/õpetajaga. Kui sotsiaalmaja projekti maksumus tuleb 1 miljoni euro lähedale, on vaja leida alternatiivseid lahendusi. Naabervaldade kogemustele toetudes võiks soetada sotsiaalpindu Kuusalu vallas asuvatest kortermajadest (Kolga alevik, Suurpea linnak). Juba aastaid kasutult seisev vana koolimaja vajab uut funktsiooni.
Peaaegu üks inimpõlv on olnud taasiseseisvunud Eestit, aga Kuusalu vald peab hakkama lahendama omavalitsuse kõige tähtsamat ülesannet – tagada vallalastele koolihariduse omandamise kaasaegsed tingimused. Kuusalu keskkooli ruumipuudus ei ole tekkinud üleöö. Peeglisse peame vaatama kõik, ka kooli juhtkond ja lahkunud vallavalitsus kui koolipidaja.
Millised on võimalikud lahendused? Kuidas edasi? Tuleb alustada Kuusalu keskkooli renoveerimise ja võimaliku juurdeehitamise lähteülesannete väljaselgitamisega.
On mõistlik näha Kuusalu muusikakooli asumist keskkooli ruumidesse. Hommikuti oleks ruumid keskooli õppetundide läbiviimiseks ja õhtupoolikul toimuksid muusikakooli tunnid. Nii oleks ruumidel pikem ööpäevane kasutus ning lastel ja lapsevanematel jääks tülikas ja ohtlik liikumine kahe kaugel asuva hoone vahel ära.
Tehniliselt on selline lahendus teostatav. Muusikakooli vabanevale hoonele leida uus kasutus näiteks vallamajana või investeerida müügist saav tulu kooli renoveerimisse?
Hiljutine otsus rentida 250 000 euro eest konteinerid ei lahenda kooli ruumipuudust, vaid alandab veelgi Kuusalu valla investeerimisvõimekust. Nimetan seda emotsionaalselt ja vastutustundetult langetatud otsust tulekahju kustutamiseks bensiiniga. Kui Kuusalu kool läheb renoveerimisele, siis peame niikuinii paigutama osa lapsi teistele ajutistele pindadele. Ebamugavustest pääsu ei ole, kuid veerand miljonit eurot oleks jäänud kooli renoveerimiseks.
Hea lugeja! Kuusalu praegusel volikogul on ees möödapääsmatult halvad ja ebapopulaarsed otsused, kuid pikas perspektiivis on need ainuõiged, et viia vald madalseisust välja. Mõistmist ja kannatust heade tulemuste ootel!