ENN KIRSMAN,
Kuusalu vallavolikogu esimees
Vabariigi valitsuse möödunudnädalast otsust lõpetada menetlus Kuusalu valla ja Loksa linna sundliitmise osas on kommenteerinud nii peaminister Jüri Ratas, riigihalduse minister Jaak Haab, Loksa linnapea Värner Lootsmann, vandeadvokaat Allar Jõks, mitmete omavalitsuste juhid. Üks, kelle käest pole küsitud, mida asjast arvata, on Kuusalu vald ja selle juhid. Ootamata, millal meile küsimus esitatakse, võtan julguse kokku ja avaldan oma seisukohad ise.
Peaministri sõnul oli üks argument, miks Loksa Kuusaluga liitmata jäi, omavalitsuste väga erinev finantsseis ja seda Kuusalu kasuks.
Toon välja mõned read Kuusalu valla ja Loksa linna käesoleva aasta eelarvetest, mille suurus (põhitegevus+investeeringud) on Kuusalu vallal 9,87 miljonit eurot, Loksa linnal 3,27 miljonit eurot. Olgu mainitud, et Kuusalu vallas elas 1. jaanuaril käesoleval aastal 6591 inimest (elanike arv kahanes 6 inimese võrra, võrreldes 2016. aastaga), Loksa linnas 2740 inimest (muutus -9).
Võtame näiteks omavalitsuse eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu. Kuusalu vallas on kavandatud selle laekumiseks 5,1 miljonit eurot (774 eurot elaniku kohta aastas), Loksa plaanib sama maksu koguda pisut alla 1,4 miljoni euro (501 eurot elaniku kohta aastas). Tegelik erinevus tuleb ilmselt veel suurem, sest Kuusalu valla esimese poolaasta laekumised on olnud üle ootuste head, vallavalitsus valmistab ette teist lisaeelarvet, vastava maksu laekumise prognoosi plaanitakse suurendada veel 100 000 euro võrra.
Teine, paljude omavalitsuste eelarvete jaoks oluline tuluartikkel on eraldis tasandusfondist, mis sisuliselt on riigipoolne abi keskmisest väiksema tulubaasiga omavalitsusele, et oleksid võimelised minimaalsel tasemel oma elanikele avalikku teenust osutama. Loksa linna 2017. aasta eelarves on vastavaks laekumiseks kavandatud 377 000 eurot (138 eur/el). Kuusalu valla eelarves laiutab vastaval real varsti juba 20 aastat ümmargune null. Valla tulud on piisavalt suured, meie sellist „riigiabi“ ei vaja. Ainuüksi neid kahte tuluartiklit silmas pidades, aga valla eelarves on veel vägagi korralikud summad maamaksust (350 000 eurot) ja kaevandusõiguse tasudest (250 000 eurot), on tulud ühe elaniku kohta umbes 135 euroga Kuusalu valla kasuks.
Või vaatame eelarve kulude poolt. Kindlasti on üks omavalitsuse võimekust väljenda tegur tema investeerimisvõime. Käesolevaks aastaks on Loksa linna eelarves nähtud ette vahendeid investeeringuteks 18 513 eurot (7 eur/el), Kuusalu vallas on see summa peaaegu 2 miljonit eurot (303 eur/el) – omavalitsuste investeerimisvõimekuse erinevus on 43kordne!
Peaministri väitega, et ehkki tegu on geograafilises mõttes samas piirkonnas tegutsevate omavalitsustega, on nende finantsseisud vägagi erinevad, tuleb nõustuda. Samas, kui lugeda haldusreformi seaduse eesmärki, siis üks peamine on ju „toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel“. Seega olnuks seadust silmas pidades ainuvõimalik, et Kuusalu vald ja Loksa linn liidetakse. Tõsi, selline samm tähendanuks valitsuse jaoks ühendomavalitsusele teatava kompensatsioonimehhanismi väljatöötamist, sest Loksa linna madalama tulubaasi ja suuremate investeerimisvajaduste katmine ei tohtinuks toimuda Kuusalu valla elanike arvelt. Just viimast Kuusalu vallavolikogu vabariigi valitsuse sundliitmise ettepanekule eitavalt vastates silmas pidaski.
Riigihalduse minister põhjendas pärast otsuse langetamist, et Kuusalu ja Loksa pole suutnud läbi rääkida, piirkonnas puudub rahva omavaheline läbikäimine. Siin saame riigihalduse ministriga nõustuda vaid osaliselt.
Tõsi on, et omavalitsuste juhid pole suutnud või tahtnud läbi rääkida. Kuusalu valla seisukohast on väga raske läbi rääkida partneriga, kes end näole ei anna ja kõikvõimalike ettekäändeid tuues eest ära põiklevad. Oleme ajavahemikul 22. detsember 2015 kuni 23. veebruar 2017 teinud 7 korral (!) oma Loksa kolleegidele ettepaneku alustada läbirääkimisi ja saanud 7 korral äraütleva vastuse. Küll on aga iga äraütlemist saatnud kutsujaid sõnnikuga üle kallanud „mahlased“ artiklid keskerakondlikus „ajalehes“ Loksa Elu, mida muide rahandusministeeriumi järelevalve all oleva omavalitsuse juhid juba aastaid lahkesti Kuusalu valla kõikidesse postkastidesse saadavad.
Kuusalu ja Loksa võimalikku ühinemist on sama aja jooksul volikogus arutatud 9 korral. Volikogu on teinud 8 vastava sisuga otsust, üks – volikogu esimehe umbusaldamine selle eest, et läbirääkimised Kuusalu ja Loksa vabatahtlikust ühinemisest midagi välja ei tulnud – ei leidnud toetust. Kahjuks ei ole Loksa linnapeast Kuusalu vallavolikogu liige Värner Lootsmann osalenud ühelgi arutelul nendest, on kõigilt neilt istungitelt puudunud. Mu meelest räägib see tõik soovist läbi rääkida või tulemuseni jõuda ilmekalt iseenda eest.
Väide, et inimeste vahel puudub omavaheline läbikäimine on aga asjatundmatu. Selle ümberlükkamiseks piisab, kui vaadata kas või seda, mis toimus möödunud laupäeval Loksa kooli 150. sünnipäeva peol – osales vähemalt sama palju Kuusalu valla inimesi kui oli linlasi. Samasugust pilti on näha ka Kuusalu valla kultuuriüritustel. Ka siin pole võimalik vahet teha kus on linlased ja kus „maakad“. Paljud Loksa linna elanikud osalevad Kuusalu valla ettevõtmistes (taidlusringid jms) ja vastupidi. Nii et elanike vahelises suhtlemises kindlasti tõkkeid pole. Kui otsida „müüri“, siis ümbritseb see läbistamatu kilbina Loksa linna keskuses asuvat punastest telliskividest linnavalitsuse hoonet.
Küll teeb Kuusalu valla elanikke ärevaks riigihalduse ministri kiitus „Lahemaa valla” mõttele, avaldas ju Jaak Aab kahetsust, et see pole teoks saanud ja kutsus omavalitsusjuhte selle nimel pingutama.
Lahemaa vald, nagu unistavad sellest Loksa linnajuhid oma volikogu möödunud aasta jaanuarikuises otsuses, olnuks oma olemuselt veelgi ebaloomulikum moodustis kui kavandatud Ida-Viru hiigelvald, mis samuti vabariigi valitsuse eelmise nädala otsusega moodustamata jäi. Idee ühendada üheks omavalitsuseks lisaks Loksa linnale Haljala, Vihula, Kadrina ja Kuusalu vallad on pehmelt öeldes jabur. Kus asuks selle valla keskus? Millise maakonna koosseisu see vald kuuluks? Milline on kultuuriline ühisosa kavandatava moodustise eri osades elevate inimeste vahel? Ainukesed, kes sellesse ebardisse „uskusid” ja „tõemeeli” rääkisid „rannarahva omast vallast” olid Loksa linnajuhid. Vähemalt Kuusalu vallavolikogu ja -valitsuseni pole jõudnud ühtegi teist sellise valla tekkimist pooldavat signaali „rannarahva esindajatelt” – ei Kuusalust ega kaugemalt.
Juttu sellest, et Loksa saab haldusreformi protsessis erandi, räägiti sisuliselt Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRLi koalitsiooni moodustamisest Toompeal möödunud aasta novembris. Nii tuleb tagantjärele pidada prohvetlikuks Tapurla külas elava riigikoguliikme Artur Talviku vastust 23. novembril Ida-Harju nädalalehe Sõnumitooja küsimusele „Kuidas mõjutab uus valitsus koduvalda ja kogu Ida-Harjut?”, et Loksa ja Kuusalu liitumine jääb ära. Sama juttu rääkisid mitmedki uue koalitsiooni poliitikud, kuid see kõlas sama jaburalt kui teooria lapikust Maast.
Kuidas põhjendatakse avalikkusele Loksale erandi tegemist olukorras, kus kümned ja kümned omavalitsusjuhid suutsid isiklikke ambitsioone maha suruda ja pingutada selle nimel, et säästa oma valla või linna elanikke sundliitmisest ning jõudsid „vabatahtlike“ ühinemisteni? Rääkimata sellest, kui samal ajal Loksast suuremaid ja võimekamaid omavalitsusi teineteisega kokku „vägistatakse“. Näiteks kasvõi Lüganuse valla liitmine Sonda valla ja Kiviõli linnaga – sealgi sunniti liituma peamiselt vene keelne linn eesti keelsete valdadega.
Aga uskumatu on saanud tõelisuseks. Nagu ütles vandeadvokaat Allar Jõks oma kommentaaris haldusreformi koha – selle Loksa otsusega võib lugeda haldusreformi Eestis lõppenuks. Mida siin ikka enam pingutada? Tuleb vaid kaasa tunda Loksa elanikele ja loota, et sügisesed valimised toovad sealsesse linnajuhtimisse muudatusi. Niikaua, kui „punases majas“ Tallinna maanteel tegutseb praegune seltskond, ei näe ma küll võimalusi muutusteks positiivses suunas.
Valitsuse otsus tõestas, et Loksa linnajuhtidel on Toompeal „käsi sügavalt sees”. Jääb vaid loota, et mitte nii sügaval, et hakataks realiseerima nende hullust Lahemaa vallast ja selle saavutamiseks Kuusalu valla küljest külasid ära lõikama. Sellised plaanid liikusid ringi veel käesoleva aasta alguses, et tekiks „koridor“, mis võimaldaks liita Loksa linn Vihula-Haljala valdadega. Kuusalu valla juhtide jõuline sekkumine ja selgitustöö Keskerakonna koalitsioonipartnerite seas suutis säilitada Kuusalu valla praegusel kujul.