
Raasiku elanik
Raasiku valla arengukava arutelul oli juttu koertele aediku ehitamisest. Mina ja hulk teisi koerasõpru loodame siiralt, et see pisike, kuid vajalik projekt teostuks võimalikult kiiresti.
Miks on vaja koerte aedikut väikeasulasse, kus on ruumi justkui hulgaliselt ning enamik koerad elavad eramaja aedades? Põhjuseid on vähemalt kümme.
Koertesport on tervislik ajaviide, mida väikeses kohas väikeste kuludega harrastada. Sellel on palju erinevaid variatsioone ja sobib igale vanusegrupile. Väljakul saab korraldada lõbusaid, sportlikke ja harivaid avalikke sündmusi.
Sotsialiseeritud ja treenitud koerad on ohutumad, vaiksemad ja teevad vähem „isetegevust“. Teiste loomade ja inimestega harjunult ei taju nad igas möödujas ohtu, ei muutu närviliseks ega näe vajadust ülejäänud karja valjuhäälselt teavitada.
End füüsiliselt ja vaimselt väljaelanud koer on kodus rahulikum, haugub vähem, leiutab vähem pahandusi ning põgenemisteid. Kõige paremini elab koer end välja teiste koertega mürades ning omanikuga ajutrenni tehes.
Koerteplats on ideaalne koht inimestevaheliseks suhtluseks ja füüsiliseks treeninguks, värskes õhus viibimiseks, tutvuste loomiseks. See omakorda parandab rahvatervist, nii füüsilist kui ka vaimset. Kui mujal kiputakse teistest inimestest vaikides mööduma, siis sellises kohas on suhtluse alustamiseks põhjus ja ühised teemad kohe olemas.
Kooskäimise plats loob uuselanike ja „vanade kalade“ vahel kogukonnatunnet ning, kui naaber teab naabrit, suurendab see omakorda asula ohutust. Minu isiklik kogemus on see, et pärast Raasiku alevikku kolimist aitasid just koera sotsialiseerimiseks korraldatud kohtumised kogu meie perele luua kodukohatunde ja meeldiva sõpruskonna. Tuleb välja, et Raasikul on koera-rahvast omajagu ning nad kõik tunnevad juba ammu puudust ühest turvalisest kohast, kus oma neljajalgsete sõpradega aega veeta.
Et koerte sotsialiseerimine ja treenimine toimuks kõigile osapooltele ohutult, on vaja neutraalsel pinnal tarastatud platsi. Kellegi isiklik hoov ei sobi, sest tegu on ühe koera territooriumiga, teiste koerte sissetoomine tekitab stressi ja omandikaitse olukordi. Tarastamata platsil jooksutamine on kehv, sest koer võib minema joosta mänguhimu, huvi või ehmatuse tõttu, lisaks pole kindlalt eraldatud omavahel sobimatud, sealhulgas ka hulkuvad koerad.
Kodulähedasele platsile saavad tulla inimesed, kellel on raskendatud pikem jalutuskäik kas tervislikel põhjustel – näiteks eakad, rasedad, liikumispuudega inimesed, või isikliku auto puudumise tõttu. Raasiku alevikus polegi tegelikult head jalutuskohta. Koeri jalutatakse kitsaste ja käänuliste maanteede ääres, mis on ohtlik isegi valgel ajal. Enamik aastast on pärast tööpäeva ohutum koju jääda.
Koerteplatsil jagatakse teadmisi nii koolituste ja kogemuste vahetamise kaudu kui ka lihtsalt igapäevaselt paremini toimetulevate koeraomanike jälgimise teel. Ka teiste nägemine võib tekitada soovi oma koeraga rohkem tegeleda ning üldiselt parandada loomapidamiskultuuri.
Kui läheduses on ametlik koerte jooksutamise plats, on lihtsam kutsuda korrale omanikke, kes oma koeri tänavatel rihmastamata jalutavad.
Nii et koerte aedikust saaks kasu terve kogukond. Hoian pöialt, et minu koduasulasse see tehtaks. Kutsun kõiki kaasa mõtlema 1. novembril Raasiku rahvamajja koerteplatsi teemalisele avalikule arutelule.